thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904).
Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? Norbert Eliase tsiviliseerumisteooria Saksa sotsioloog, alates 1935 Inglismaal 1939 Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda Uurimismeetod mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13- 20 sajand. Läänemaailm. Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess
.................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of
minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid,
liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA.
Kõik kommentaarid