Soome kombed ja kultuur (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Soome

Soome Kui tunda soome kombekultuuri, on soomlastest lihtsam aru saada. See aitab paremini mõista ka seda, mida soomlased sinult ootavad. Soomes on kombekultuur veel üsna ühesugune. Sellepärast võõrastavad soomlased mõnikord uusi asju ja harjunust erinevaid tegevusviise. Teiselt poolt aga on soome ühiskonnas kõik võrdsed ja kõiki tuleb kohelda ühtviisi õiglaselt. Naiste ja meeste võrdväärsust peetakse Soomes väga tähtsaks. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Vestlemine on mitteformaalne ja sinatamine tavaline. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Tänapäeva Soome ühiskonna

11.klass

2

docx

Soome Rahvusköök

Soome köök on tihedalt seotud Soome toiduvalmistamise traditsioonidega ning seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul, teraviljatoidud, liha, kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega

Catering

6

doc

Soome toidud

Soomlaste toidulaud erineb traditsiooniliselt ka piirkonniti: karjala pirukad ja karjala praad on need, mis teevad kuulsaks Ida-Soome Karjala- ja Savomaa, Lääne-Soome Pohjanmaa on taas tuntud kuni pool aastat säilitatava kuivatatud leiva ehk reikäleipä ja rammusate suppide poolest. Tänapäeva toidukultuur Soomes järgib üha rohkem Euroopa trende, kõrgelt hinnatakse tervislikku ja mahetoitu, noorte seas on väga levinud taimetoitlus, õllejoomise kõrval levib ka veinikultuur. Soome toidukultuurist on kindlasti lahutamatu kohvijoomine, seda ergutavat jooki rüübatakse kõigi söögikordade vahel, ja seda vähemalt 5-6 korda päevas. Soome köök on saanud mõjutusi mandrilt, Venemaalt ja Rootsist. Traditsioonilise toidu juurde kuuluvad kala (eelkõige lõhe ning siia ja rääbise mari), aga ka põdraliha. Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk).

Kokandus

3

doc

SOOME

SOOME Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Helsingi Üldpindala: 338 000 km² Rahvaarv: 5,3 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: soome , rootsi Soome vapp Soome lipp Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Metsade ja järvede maa Soome on kuulus oma kauni ja puutumata looduse poolest. Põhja- Soome suve valged ööd, mille jooksul päike ei looju, kestavad umbes 10 nädalat. Talvel jääb päike samas piirkonnas ligi kaheksaks nädalaks silmapiiri taha varju.

Giidindus

3

rtf

Erinevate rahvuste toidukultuur

SOOME Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjusti naabritelt rootslastelt ja idaosa ka Venemaalt. Kilmaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta. Soome põhitoiduks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad

Toiduaine õpetus

12

odt

KOKANA välismaale tööle

...................................................................................9 4.Riigi majanduslik olukord.................................................................................10 5.Kokkuvõte.........................................................................................................11 6.Kasutatud kirjandus...........................................................................................12 Sissejuhatus Kokana välismaale tööle Ma sooviksin tööle asuda Soome. Soomes on palju linnasid ja külasid ,kus saab kokana töötada. Ma valisin Helsingi, kuna Helsingi on Soome pealinn. Helsingis on palju vaatamisväärsusi. Helsingis elab 620 982 inimest ja pindala on 715,48km² , millest 214,61 km² on maismaad ja ülejäänud 500 km² veealad. Helsingis on üle 300 saare. Helsingi jaguneb halduslikult 59 linnaosaks ja 137 asumiks. Helsingi on Soome suurim linn ja riigi haldus-, äri- ning kultuurikeskus. See on paljude suurte

Kokk

18

doc

Gastronoomia ajalugu

20. sajandi alguses raviti küüslauguga tuberkuloosi, samuti kasutati seda antibiootikumi või antiseptikuna haavade tarbeks II maailmasõja aastatel, ravides sepsist ja gangreeni. Ka eestimaalastele on pakkunud küüslauk juba mõne sajandi vältel abi tervise säilitamisel ja parandamisel.[5] Uus Põhjala Toit 12 (islandi keeles Nr norrænn matur, norra keeles Ny Nordisk Mat, rootsi keeles Ny nordisk mat, soome keeles Uusi pohjoismainen ruoka, taani keeles Ny Nordisk Mad) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2006. aastal algatatud toidu- ja kultuurikoostöö programm. Programmi eesmärk on tutvustada põhjamaist toidukultuuri maailmas ning pakkuda inimestele tervislikumat toitu. Programm ühendab identiteeti, gastronoomiat, ettevõtlust, turismi, disaini ja piirkondliku koostööd, selle märksõnad on puhas ja värske tooraine, tervislik toitumine ja elustiil, lihtne, samas leidlik ja oskuslik

Toitlustus

Meedia

Kommentaarid (0)