Skisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab skisofreenia siiski nooruki või varajases täiskasvanueas. Seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise tagapõhjaga inimeste seas
Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, siis skisofreeniahaigete lähisugulastel on haigestumisrisk tunduvalt suurem (viis kuni kümme protsenti) ja neil, kelle lähisugulastel haigust ei esine, kindlalt väiksem kui üks protsent. Päriliku skisofreenia uurimine on äga keeruline ja aeganõudev, sest haigusega kaasnev muutus ei avaldu ainult ühes geenis. Haiguse avaldumine eeldab muutusi paljudes geenides. Lisaks pärilikele faktoritele on tõendeid, et skisofreenia tekkepõhjuseks on ka stress. Üldiselt kaasub see äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress, nagu pinged peres, koolis, tööl võivad samuti haiguse esile kutsuda. Samuti teeb seda psühhotrauma, väärkohtlemine, mida kogetakse varajases lapsepõlves või looteeas. Loomulikult on need samad põhjused ka eelduseks teistele psüühilistele haigustele.
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM 10.A KLASS KADI TROSS SKISOFREENIA Referaat JUHENDAJA ÕPETAJA KÜLLI MUUG TARTU 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................2 1. Seletus mõistele skisofreenia....................................3 2. Ajalugu......................................................................3 3. Tüüpilise sümptomid................................................3 4. Alavormid.................................................................4 5. Kulgemine.................................................................5 6. Diagnostika...............................................................5 7. Ravi..............................................................
Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Etiopatogenees Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel
Skisofreenia Teele Sarapuu Mõiste: Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) schizo killustumine, lõhestumine, phren hing, ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Omased on halb mälu ning häired tajumises, mõtlemises, tundelus, tahteelus. Ajalugu: Haigus oli tuntud erinevate nimetuste all. Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks. Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia. Tekkepõhjused: Täpset põhjust ei teata; Pärilik (~10 %l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik); Pikaajaline stress (õnnetustest); Kasvukeskkond; Alkoholi, uimastite kasutamine;
Skisofreenia Maria Yakhonina · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) · Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. · Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire, millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud Ülevaade · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale. · Agressiivsust ja ennast või teisi hävitavat käitumist tuleb harva ette. Skisofreenia esinemissagedus on ligikaudu 1% t. Haigestutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naistel.
Skisofreenia diagnostika Jaak Timberg Tartu, 2012 Diagnostilised meetodid Psühhiaatriline intervjuu Vaatlus-jälgimine Andmed lähedastelt, suunavalt arstilt, teistelt isikutelt; varasemad sissekanded ravidokumentidesse; Muud uuringud somaatilise seisundi/patoloogia hindamiseks Psüühilise seisundi hindamine Diagnostika Kuuajalise või pikema perioodi vältel peab enamiku aja jooksul avalduma: vähemalt 1 "esimese järgu" sümptom (nõrgemalt väljendunult kaks või rohkem) Vähemalt 2 "teise järgu" sümptomit < 1 kuu sümptomid äge skisofreeniasarnane psühhootiline häire Ei arvestata prodromaalperioodi sümptomite kestust "Esimese järgu" sümptomid (a) mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; (b) luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine;
Kõik kommentaarid