naeratavad ja tantsivad. Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu. Sinilind pidi tooma õnne ning ta vajas seda, et oma haiget tütart ravida, sest see pidi olema ainuke ravim, tema tütre haigusele. Haldajas meenutas ka sellepoole proua Berlingot, sest ka temagi tütar oli väga raskelt haige. Tytylil aga ainult must tuvi, ning ta armastas seda lindu nii väga, et ta ei annaks seda mingi hinna eest ära. Nii nad seal vestlesid kolmekesi, kuni haldjas mõistis, et ta tahab õpetada lastele nägema, mis on head ja ilusat kõigis asjades
juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad.Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu. Sinilind pidi tooma õnne ning ta vajas seda, et oma haiget tütart ravida, sest see pidi olema ainuke ravim, tema türte haigusele. Haldajas meenutas ka sellepoole proua Berlingot, sest ka temagi tütar oli väga raskelt haige. Tytylil aga ainult must tuvi, ning ta armastas seda lindu nii väga, et ta ei annaks seda mingi hinna eest ära. Nii nad seal vestlesid kolmekesi, kuni haildjas mõistis, et ta tahab õpetada lastele nägema, mis on head ja ilusat kõigis asjades. Selleks kinkis ta Tyltylile
Maris Savik Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass
koera suhtes ebaõiglane, kuid mida enamat saabki ühelt lapselt nõuda. enda ooteaega peavad sisustama n-ö elueesmärkide väljamõtlemisega. Tyltyli tegelaskuju on tehtud ebarealistlikult altruistlikuks ning lapse kohta Valgus suudab sealt kusagilt leida sinise linnu ning üritabta kaasa võtta. ebaloomulikult mõistlikuks ja julgeks. Ka raamatu lõpus loobub ta enda Koju tagasi jõudes avastatakse, et ka see ei ole päris Sinilind. Tyltyl on soovidest ning annab oma turteltuvi (Sinilinnu) naabritädi haigele tütrele, küll kurb, et ta ei suutnud Fee lapse jaoks ravimit leida, kuid samas kes on eluohtlikult haige. õnnelik, et näeb pärast aastast lahusolekut taas ema. Läbi Tyltyli suu räägib kaine mõistus, mis inimestes mingil määral alles Selgub, et nende äraolekust on möödunud vaid öö. Kõik on endine, Leib
Satuvad Mälestustemaale. Tyltyl ja Mytyl näevad oma vanavanemaid jälle elusatena. Lapsed leiavad sealt oma esimese sinilinnu, mis Mälestustemaalt lahkudes, halliks tuhmub. 5. Valgus saadab nad Öö paleesse. Tyltyl avab erinevaid uksi, kus on hirmsad asjad (vaimud, haigused, hirmud), kuni lõpuks jõuab toani, mis on pilgeni sinilinde täis. Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema. 6. Tyltyl ja Mytyl jõuavad riiki, kus on veel sündimata lapsed. Tyltyl kohtub oma väikevennaga. Valgus annab Tyltylile sinilinnu, kuid see lendab minema, kui Aeg oma suurest raevust poissi ründab. 7. Haldjalt tuleb teade, et sinilind on ilmselt kalmistus. Tyltyl ja Mytyl lähevad kalmistule teda otsima. Kalmistult ei leidnud nad küll sinilindu, kuid vabanesid hirmust surnute vastu ja olid selle
Satuvad Mälestustemaale. Tyltyl ja Mytyl näevad oma vanavanemaid jälle elusatena. Lapsed leiavad sealt oma esimese sinilinnu, mis Mälestustemaalt lahkudes, halliks tuhmub. 5. Valgus saadab nad Öö paleesse. Tyltyl avab erinevaid uksi, kus on hirmsad asjad (vaimud, haigused, hirmud), kuni lõpuks jõuab toani, mis on pilgeni sinilinde täis. Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema. 6. Tyltyl ja Mytyl jõuavad riiki, kus on veel sündimata lapsed. Tyltyl kohtub oma väikevennaga. Valgus annab Tyltylile sinilinnu, kuid see lendab minema, kui Aeg oma suurest raevust poissi ründab. 7. Haldjalt tuleb teade, et sinilind on ilmselt kalmistus. Tyltyl ja Mytyl lähevad kalmistule teda otsima. Kalmistult ei leidnud nad küll sinilindu, kuid vabanesid hirmust surnute vastu ja olid selle
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Kõik kommentaarid