50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siim33
Õppematerjali autor
Jadaühenduse puhul vähendatakse ühele türistorile langevat arvutuslikku vastupinget u. 10 % võrra. Rööpühendusel tuleb üksiku türistori arvutuslikku voolu väärtust vähendada 20 kuni 30 % võrra. 121 4.4. Pooljuhtalaldiga ajamid Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Alaldid võivad olla tüüritavad või mittetüüritavad. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav alaldi türistoridest või transistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, milles osa ventiilidest on dioodid, osa türistorid. Pooljuhtmuundurite põhilülitused, sealhulgas alaldid ja vaheldid, on standardiseeritud ning neile on omistatud vastavad tähised, nt. poolperioodalaldi puhul M1. Tüüritavate alaldite väljundpinget juhitakse türistoride sisselülitamishetke ehk tüürnurga muutmisega. Vahelduvpingega toitmisel saab türistor avaneda positiivse anoodpinge
joonisel I.3, d, neljakvadrandiline (4Q) tunnusjoon. Esimesel juhul on koormuse pinge ja vool ühesuunalised, teisel juhul võib muutuda koormuse pinge suund muutumatu voolu suuna korral ja kolmandal juhul võib muutuda koormusvoolu suund muutumatu pinge suuna korral. Reeglina on mootorile vajalikud kahe- ja neljakvadrandilised muundurid, mis omavad jõuahelat pidurdusenergia vastuvõtmiseks ja hajutamiseks. Kuni mootori klemmidele on rakendatud toitepinge, tekitab see võimsuse (ka voolu) läbi alaldi, mis võib olla kahesuunaline, võimaldades masinal töötada nii mootorina kui generaatorina ning pöörelda ühes või teises suunas. Siin ongi põhjus, miks nõutakse neljakvadrandilisi süsteeme, kui koormuspinge ja koormusvool on kahesuunalised. Mootori talitlus pöörlemissuunaga "edasi" kujutab endast esimest kvadranti positiivse pinge ja vooluga. Edasisuunas pööreldes võib masin aeglustuda (pidurduda),
kuni sekundaarmähise otspunkt a on positiivne otspunkti b suhtes. See vool on pulseeriv, muutudes amplituudiväärtusest nullini. Alaldatud vooli alaliskomponent kujutab endast perioodi vältel tarvitit läbiva voolu keskväärtust Id=0,45 I2. Poolperioodalaldi peamiseks puuduseks on väljundpinge tugev pulsatsioon ja trafo võimsuse ebapiisav kasutamine (pulsatsioonitegur q=1,57). Kõige parem on ühegaasilie sildlülituses alaldi, kus dioodid töötavad paariti. Täisperioodalaldis on ventiili läbiva voolu keskväärtus 2x väiksem kui tarvitit läbiva voolu keskväärtus ning trafo ümbermagneetumine on täielik. 43. Kolmefaasilised aladid Keskväljavõttega alaldi on kolm ventiili. Iga ventiili läbib vool ühe kolmandiku vältel perioodist T, millal vastava faasi pinge ületab ülejäänud faaside oma. Voolu alaliskomponent Id=1,17 I2 , pinge alaliskomponent U=1,17 U2
kuni sekundaarmähise otspunkt a on positiivne otspunkti b suhtes. See vool on pulseeriv, muutudes amplituudiväärtusest nullini. Alaldatud vooli alaliskomponent kujutab endast perioodi vältel tarvitit läbiva voolu keskväärtust Id=0,45 I2. Poolperioodalaldi peamiseks puuduseks on väljundpinge tugev pulsatsioon ja trafo võimsuse ebapiisav kasutamine (pulsatsioonitegur q=1,57). Kõige parem on ühegaasilie sildlülituses alaldi, kus dioodid töötavad paariti. Täisperioodalaldis on ventiili läbiva voolu keskväärtus 2x väiksem kui tarvitit läbiva voolu keskväärtus ning trafo ümbermagneetumine on täielik. 43. Kolmefaasilised aladid Keskväljavõttega alaldi on kolm ventiili. Iga ventiili läbib vool ühe kolmandiku vältel perioodist T, millal vastava faasi pinge ületab ülejäänud faaside oma. Voolu alaliskomponent Id=1,17 I2 , pinge alaliskomponent U=1,17 U2
Võimsuse ja gabariitide suhe taolisel (klassikalisel) toiteseadmel on 40 W/dm3. Suurte gabariitide ja massi põhjuseks on eelkõige võrgutrafo, mida ei õnnestu 50 Hz toitesageduse puhul väiksemana valmistada. Eelkõige just nimetatud puuduse tõttu on kaasajal levinud keerulisem plokkskeem s.o. sagedusmuundamisega toiteallikas, mille plokkskeem on toodud joon.3.2. + ~220V Alaldi Alaldi Muundi Muundi Trafo Trafo Alaldi Alaldi Silufilter Silufilter Uvälj
Võimsuse ja gabariitide suhe taolisel (klassikalisel) toiteseadmel on 40 W/dm . Suurte gabariitide ja 3 massi põhjuseks on eelkõige võrgutrafo, mida ei õnnestu 50 Hz toitesageduse puhul väiksemana valmistada. Eelkõige just nimetatud puuduse tõttu on kaasajal levinud keerulisem plokkskeem s.o. sagedusmuundamisega toiteallikas, mille plokkskeem on toodud joon.3.2. Trafo Alaldi Silufilter Muundi + U välj ~220V Alaldi JOONIS 3.2 Sagedusmuundamisega toiteseadmes alaldatakse esmalt võrgupinge nn. otsetoitealaldis (trafota alaldi), kust saadakse alalispinge 300 V, see muundatakse vahelduvpingeks sagedusega 20kHz ...1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid