Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seedimine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

SEEDIMINE
Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel , söögitoru, magu , peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis.
Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest . Endokriinsed rakud , produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine : toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool
Seedimine #1 Seedimine #2 Seedimine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnelehA Õppematerjali autor
Üldiselt seedimisest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

SEEDIMINE

Seedeensüüme produtseerivad seedenäärmed, aga nende toime mõjule pääsemiseks on vajalikud teatud tingimused: Teatud kindla temperatuuri olemasolu - Inimesel +37 kraadi. Teatud kindla pH olemasolu ­ erinevad seedeensüümid vajavad erinevaid pH'sid. Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH'd. 6,7-7,2. Aktivaatorite juuresolek ­ aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad ­ täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
thumbnail
25
pdf

Seedimisprotsesside füsioloogia

Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud

Aktiviseerivad tegevused
thumbnail
16
docx

Seedimine maos

Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihaseid nii neelu- kui ka söögitoru piirkonnas. Samuti koordineerivad. Ajukahjustuste korral (peaaju või siis ka uit

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret. ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt. ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes? ● seedetraktis vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu organismile omastatavateks toitaneteks: amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks. ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre ja lümfiringesse.

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
10
docx

Seedefüsioloogia

SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers ­ roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) ­ toit kergesti seeditav Grazers ­ rohu- ja heinasööjad ­ toit mahuka,

Meditsiin
thumbnail
26
doc

Seedeelundid

magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda elundiline aktiivsus ja autonoomne närvisüsteem. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0120.gif Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga ja A

Bioloogia
thumbnail
2
docx

ANATOOMIA 19. loeng

enteropeptidaas e. enterokinaas. Kui kõhunäärme nõrega jõuab trüpsinogeen peensoolde, toimub enterokinas, mis lõhustab trüpsinogeeni molekulist ära ühe rühma aminohappeid. Kui ...... trüpsiin aktiveerib ülejäänud ensüüme ....... enteropeptidaas, tekib järjest rohkem aktiivset trüpsiini mis aktiveerib iseennast ja teisi valke.LOE TRÜPSIINI KOHTA!!!!!!!!!!!!!! SEEDIMINE SUUÕÕNES Protsessid: 1) Toidu mälumine 2) Toidukämbu niisutamine

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
thumbnail
24
docx

Seedimisfüsioloogia

keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - taimtoiduline loom – loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest

Mikrobioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun