Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale?
Vasakule Paremale
Romantism-Operett- Võimas Rühm-Programmiline muusika #1 Romantism-Operett- Võimas Rühm-Programmiline muusika #2 Romantism-Operett- Võimas Rühm-Programmiline muusika #3 Romantism-Operett- Võimas Rühm-Programmiline muusika #4 Romantism-Operett- Võimas Rühm-Programmiline muusika #5 Romantism-Operett- Võimas Rühm-Programmiline muusika #6 Romantism-Operett- Võimas Rühm-Programmiline muusika #7 Romantism-Operett- Võimas Rühm-Programmiline muusika #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ahf Ahfipuu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Romantism, verdi, programmiline muusika

Romantismi üldiseloomustus KIRJANDUS Sõna ,,romantism" tuleneb 17./18. sajandi kirjandusest, kus see mõiste oli seotud rüütliromaaniga Romantilise romaani eelkäijaks oli Rousseau romaan ,,Julie ehk Uus-Heloise" Saksamaal tegutses kirjanduslik liikumine ,,Torm ja tung" KUJUTAV KUNST Arhitektuur jagunes historitsismiks ja eklektikaks Peamiselt avaldus romantism maalikunstis ja graafikas Kuulsamad kunstnikud olid Goya,Turner ja Delacroix Ainestik põhines ajalool,legendidel ja saagadel Romantiline laul Kooride ja lauluseltside asutamine Ilmnes Viinis 18.sajandi lõpus Muusika ja sõna ühtsus Romantism muusikas Klaver ei ole enam saatjarollid vaid on Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes

Muusikaajalugu
thumbnail
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

pärisorjus kogu Venemaal. Rahvusliikumine jõuab ka Eestisse, baltisakslaste eeskujul korraldatakse 1869 esimene eesti üldlaulupidu. 2. ajavaim materialistlik (teaduse ja tehnika areng, vaimustus mehaanikast, tööstuse areng, vabrikutoodang, linnade kasv; aeg on raha; inimene peab tegema midagi kasulikku ja see ei ole kunst) ja positivistlik (usutakse ainult tõestatavatesse faktidesse, faktide kuhjamine) ­ kunstikäsitlus idealistlik ja subjektiivne, põhisuunaks muusikas on romantism, mis tugevasti rõhutab metafüüsikat, idealismi. Materialistlik ajavaim kajastub kaudselt ka tehnilise täiuslikkuse taotlemises ja tehniliste võimaluste avardamises muusikutegevuses. 3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ­ ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu

Muusika ajalugu
thumbnail
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn ­ öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),

Muusika
thumbnail
6
docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks ­ vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid ­ hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus ­ sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu ­ neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem) Luuakse nn programmilist instrumentaalmuusikat ­ muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süzeega Luuakse uus muusikateose liik ­ sümfooniline poeem ­ mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett, siis 19.saj tantsuks saab valss. Nagu

Muusika
thumbnail
12
doc

Muusikaajalugu

Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A

Muusikaajalugu
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika
thumbnail
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.

Muusikaajalugu
thumbnail
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

Muusika ajalugu



Lisainfo

10lk. lühikokkuvõte Romantismist, Operetist , Võimas Rühm ja nende ajastute muusikud ja heliloojad:

Franz Schubert
Ferenc Liszt
Johannes Brahms
Fryderyk Chopin
Giuseppe Verdi
Richard Wagner
Pjotr Tšaikovski
Edward Grieg
Jean Sibelius


Kommentaarid (3)

 profiilipilt
: tore materjal
18:31 17-10-2011
GetsuB profiilipilt
GetsuB: Igati kasulik
22:31 22-04-2012
Jyrxx profiilipilt
Jyrxx: Oli abiks
09:41 22-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun