TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahe
töö- ja pereelu ühitamist, töötajate sotsiaalset kaitset ja õigusi, sissetulekut, sotsiaalset dialoogi tööandjate ja töövõtjate vahel, töötajate oskuste ja teadmiste arendamist 10. Oht – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohuks loetakse kõike, mis võib kahju tekitada (nt. kemikaalide kasutamine, elekter jne.) Risk – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras, ouurem või väiksem võimalus, ety keegi saab ohu tõttu kannatada. 11. Riskianalüüs – meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib kehtivate normide alusel töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja: Kui suure ohuga on tegemist
· töö- ja pereelu ühitamist, · töötajate sotsiaalset kaitset ja õigusi, · sissetulekut, · sotsiaalset dialoogi tööandjate ja töövõtjate vahel, · töötajate oskuste ja teadmiste arendamist 10. Oht võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohuks loetakse kõike, mis võib kahju tekitada (nt. kemikaalide kasutamine, elekter jne.) Risk võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras, ouurem või väiksem võimalus, ety keegi saab ohu tõttu kannatada. 11. Riskianalüüs meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib kehtivate normide alusel töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja: · Kui suure ohuga on tegemist
Heli on õhus või muus keskkonnas esinev rõhu (deformatsiooni) muutumine keskkonnas, mis kulgeb lainelise liikumisena ja mida on võimalik kuulda. Müra on ebameeldiv, soovimatu heli, mis koosneb paljudest erineva kõrguse ja tugevusega toonidest ja teatud kriitilise tugevuse piiri ületades avaldab organismile kahjulikku toimet. Müra iseloomustus müratasemete järgi, müratasemed, piirväärtused. ● vähene risk 40 dB (A) ● mõõdukas risk (ohustav) 60dB(A) ● talutav risk (lubatav) 70−80 dB(A) ● oluliselt suur risk (lubatav koos kontrollimisega) 82−85 dB(A) ● vältimatu risk (lubamatu) 85dB(A). Müra toime kuulmiselundile: akustiline trauma (nt plahvatus üle 140 dB(A), kõrvad lähevad lukku, 70% kohisemine – “kõrvad löövad pilli”, 1 /3 juhtudest kuulmekile katki, sisekõrva
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate enn
füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt
põlvkondade vahelisi konflikte. Elukvaliteet määrab inimese suutelisus kohadada oma ootusi reaalse olukorraga, arvesse võtta mida antud olukord pakub. Elukvaliteet: olemine – füüsiline aktiivsus, kuulumine – suhted lähedastega etc, väärtustamine – isiklike eesmärkide saavutamise tegevused 12. Milliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel Perekond, sõbrad, töö, ümbruskond, ühiskond, tervis, haridus, vaimsus 13. Mis on risk ja riskikriteeriumid, too näiteid Risk on sündmuse, tõenäosuse ja tagajärje kombinatsioon. Riskikriteerumid on võrdlustingimused , mille järgi kaalutletakse riski olulisust. 14. Nimeta riskijuhtimise lähteprintsiibid Teaduslikkuse printsiip – riskide hindamine ja juhtimine peab lähtuma tänapäeva tehn.ja teadustulemuste rakendamise praktikast. Kokkuhoiu printsiip – vähemate kulutuste võimalused
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
Kõik kommentaarid