Riski- ja ohutusõpetus (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Riski- ja ohutusõpetus

Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine ­ hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine ­ saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks. 1. samm ­ mis on ohud ja keda need ohustavad? Otsige töökohal seda, mis võiks tekitada kahju, ning välja selgitada töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda. 2

Riski- ja ohuõpetus

27

doc

Tööõnnetus ja keskkond

töötlemisega seonduv tegevus. Kuigi tootmises juhtub tööõnnetusi rohkem kui ehituses, on ehituses toimuvate õnnetuste surmaga lõppemise määr kõrgem. Kõigist EL-is aset leidnud õnnetustest 55% juhtus meestega. Vanusegruppidest on kõige ohustatumad töötajad vanuses 25-34 aastat. Samuti on nende töötajate, kes on töötanud alla kahe aasta, tõenäosus langeda tööõnnetuse ohvriks 1,2 kuni 1,3 korda kõrgem kui keskmisel töötajal. 1,4 kuni 1,5 korda kõrgem on tööõnnetuse risk ka öötööd tegevate inimeste seas. 1998.aastal hukkunud 56 inimeselt on tööõnnetuses surma saanute arv vähenenud 26 inimeseni 2000.aastal. Kuigi hukkunute arv on vähenenud on raskete tööõnnetuste arv pidevalt kasvanud. Kui 1998.aastal toimus 389 rasket tööõnnetust, siis 2000.aastal oli see näitaja juba 478. Kõige rohkem õnnetusi on 2000.aastal juhtunud tööstuses ja transpordis. Kuigi tööstuse ülekaal on veenev, järgnevad esimesele kahele tihedalt ehitus ning

Tööohutus ja tervishoid

17

docx

Kutsehaigused ja tööõnnetused

Enne uue seadme ja tööriista kasutusele võttu tuleks selgitada kaasnevaid riske ja ohte. Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine ­ hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte.

Tööohutus ja tervishoid

41

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

Riskihaldamine ·Tähendab abinõusid, millega mõjutatakse võimalikke kahjulikke sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi ·Riskihaldamine on tegevus, mis sisaldab: - üldist ettekujutust olemasolevatest riskidest - süstemaatilist uurimist, kuidas riskist tulenevaid võimalikke kaotusi viia miinimumini - otstarbekohast haldamismeetodi valimist ja teostamist - riskitaseme vähendamist või ohuteguri eemaldamist töökeskkonnast Riskitasemed ·VÄHENE RISK (I tase) ­ erilisi abinõusid ei vajata. ·VASTUVÕETAV RISK (II tase) ­ ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel ·KESKMINE RISK (III tase) ­ tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest.

Tööõigus

26

docx

Praktika, labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr: Nimi: Õnnetusjuhtumi uurimine Kuupäev: Kursus: Algne juhend: Pavelson H.“Töökaitse laboratoorsed tööd IV”1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID 1. Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest

Ergonoomika

18

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõ

Kategoriseerimata

18

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõ

Kategoriseerimata

10

docx

Tööõnnetused ja kutsehaigused

Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ärm TÖ11MK TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED Referaat Juhendaja: Kersti Riiet Tallinn2012 Sisukord Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 1. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmag

Eesti keel

Kommentaarid (0)