Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessanss ja barokk (2)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

2. arvestuse materjalid
Renessanss madalmaades
15. saj
Tunnused:

  • Kunstitellijaks linnakodanik
  • Kunstnik-käsitööline
  • Puuduvad antiikkunsti eeskujud(teemad, alasti inimkeha kujut, elurõõm
  • Usulised meeleolud
  • Sümboolika
  • Peenmaalitehnika- väikseimad figuurid ja detailid välja joonistatud
  • Piltidel õpetlik-moraliseeriv tähendus
  • Hingeelu avamine
  • Tahvelmaali osatähtsus
  • Õlivärvide kasutamine
  • Realistlikum, maalähedasem
  • Kujutati tavalisi inimesi

Jan van Eyck
1390-1441
  • Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja
  • Genti altar (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika
  • Kantsler Rolini madonna“
  • Arnolfini abielupaar “- ilmalik teos, sümboolika

Rogier van der Weyden
1400 -1464

Hugo van der Goes
1440- 1482
  • Portinari altar“- jõuavad itaaliasse madalmaade peenmaali tehnika ja madalmaalid

Hieronymus Bosch
1450 - 1516
  • Inimene- armetu ja loomalik
  • Altarimaalid . Paradiis(pattulangemine), maine elu pattudega, põrgu
  • Inspireerinud 20. saj sürrealiste(Viiralt, Salvador Dali)
  • Lõbude aed“


16. saj
  • Traditsioonide jätkajad 2
  • nn. Romanistid- eeskuju It kõrg renessanss

Peeter Brueghel
1530- 1569
  • Piltidel õpetlik moraalitsev tähendus
  • Olutikumaalija
  • Peenmaalitehnika
  • Peategelane- lihtne talupoeg(kohmakad) hüüdnimi- Talupoegade Brueghel
  • Jahimehed lumes“- aastaaegade tsükkel
  • Talupoja pulm“
  • Pimedad- traagika-füüsiline ja vaimne pimedus, lüüriline loodus.

Renessanss Saksamaal
16. sajandil
Tunnused:
Renessanss ja barokk #1 Renessanss ja barokk #2 Renessanss ja barokk #3 Renessanss ja barokk #4 Renessanss ja barokk #5 Renessanss ja barokk #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 206 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriipsuliina Õppematerjali autor
Olemus ja kunstnikud. Kirjutatud maalikunstist, arhidektuurist. Põhijooned on välja toodud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Barokk

BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades ­ 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid ­ usulised teemad · kunst ­ esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud-

Kunst
thumbnail
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

* “Pidusöök Levi majas” hiiglaslik (13 x 5.5m), veneetisa kloostri söögisaali jaoks, algselt Püha õhtusöömaaeg, aga ta lisas muid tegelasi (purjus sõdurid, koerad, narr jne) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism inkvisitsioon käskis ümber teha, kuna püha teema ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism andis maalile ls uue nime madalmaade renessanss kunst 15 saj lk 86-92 ✱ Euroopa II kõige arenenum paik (suured manufaktuurid ja sadamalinnad) ✱ skulptuuris ja arhitektuuris jätkus hilisgootika, ei levinud uuestisünni ideoloogiat, seega pole päris renessanss ✱ maalikunstis polnud eeskujudeks antiik ja jumalikkus ning polnud ka itaalialikku toretsevust ja elegantsust ✱kunst linnakodanike teenistuses ✱ esiplaanil võrdsuse ja õigluse ideed, sageli põimus veendumusega inimese patust ja tühisusest

Kategoriseerimata
thumbnail
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

– Panganduse teke. Itaalia pankadele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Nõnda hakkas Itaalia erinema ümberkaudsetest Euroopa maadest. Vastandumine keskajale Majanduslik võim → iseteadvus. – Arvati, et kaasaeg on uue ajastu algus ning täiesti erinev varasemast. Antiikaja kultuuripärandit hakati kristliku ajastuga võrreldes olulisemaks pidama. Keskaeg sai vastava nimetuse. Keskaega iseloomustati kui barbaarset ja pimedat seisakuaega. Uue ajastu nimetuseks sai RENESSANSS. Renessanss – taassünd • “Kaua kestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlve leivad taas tee antiigi hiilguse juurde.” Francesco Petrarca (1304-1374) • Antiigi tundmaõppimine – Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Antiikaega ei püütud mitte jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” NiccolòMachiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata

Kultuuriajalugu
thumbnail
9
doc

Renessans-Barokk

antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja ­mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt)

Kunstiajalugu
thumbnail
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 1750­1800 varaklassitsism 1800­1850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 1770­1850 romantism u 1850­1900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 1874­20. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp­20. saj

Kunst
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4

Kunst
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu




Kommentaarid (2)

Marksu profiilipilt
Marksu: väga kobe konspekt
08:58 10-03-2010
katsi profiilipilt
16:45 27-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun