5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sasnik
Õppematerjali autor
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi teadmisi loodusteadustes, tehnik
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonum
RENESSANSS Agnes Ott 11e klass TVTG Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Vararenessansi maalikunst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 - 7 Vararenessansi skulptuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 - 9 Vararenessansi arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 16 Renessanss Madalmaades . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 18 Renessanss Prantsusmaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Renessanss Saksamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Renessanss Eestis .
Skultuuris uuendulik arhiektuurist sõltumatu raidkunst,kujusid paigutati ruumide keskele,õuedess ja väljakutele,kus need olid igast küljest vaadeldavad.Eelistati kujutada julgeid ja tublisid inimesi,ka piiblist valiti selliseid inimesi nt.Püha Jüri,Taavaet.Kõik skulptorid kujutasud Taavetit.Hakati jälle kujutama rõivastamata keha. DONATELLO 1386-1466 Taavet 1430(kübara-kaabuga kuju) 4. Saksamaa renessanss Saksamaale jõudis renessans läbi humanistlike ideede ja teoste Itaaliast. Tõenäoliselt hakkasid selliste materjalide illustratsioonid tekitama huvi ka Saksamaal uuemas stiilis ja teistsuguse teemakäsitlusega kunsti vastu. Saksa renessans kestis üsna lühidalt 16. sajandi alguses, enne reformatsiooni ja talurahva ülestõusu. Samas siiski üks suurimaid õitseaegu saksa kunstis. Suureks mõjutajaks jätkuvalt aga keskaegne mõtteviis mille tõttu on stiil süngem kui Itaalias
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani
Itaalia renesanssarhitektuur 15 saj 36-40 ((15.-16. sajandil toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessansi ja uusaja majanduslik alus oli varakapitalistlike, st rahaliste suhete kujunemine linnades. Esirinnas olid Itaalia jõukad kaubalinnad, kus 14.-15. sajandil tekkisid esimesed pangad.)) Firenze kunstikeskus Filippo Brunelleschi (1377-1446) esimene renessanssi “suurmeister” mitmekülgne menu ehitaja ja kunstiteoreetikuna 1419 - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - kuulsus arhitektina Firenze Leidlaste Kodu - fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu Medicide tellimusel San Lorenzo kirik - lameda puulaega basiilika, lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared Pazzi kabel - antiigipärased sambad, kolmnurkne viil, Siseruum kaalutletult mõistuspärane, näib koosnevad täpsetest kuubi-
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid