Reformatsioon (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Referaat "Reformaatsioon" ;

vastasseis. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud). Katoliku kirikut peeti liiga rikkaks, vaimulikke harimatuteks ja nende elulaadi liiga ilamlikuks. Ketserlike õpetuste ja liikumiste arenduseks kujunesid katoliku kiriku reformimise taotlused, millest lõpuks kujunes välja reformatsioon e. usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ning tagasipöördumine kritslike põhimõtete range jälgimise juurde. Reformatsioon põhjustas kiriku ja ühiskonna muutust valitsemises, poliitikas ja majanduses. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ­ ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud

Ajalugu

4

doc

Reformatsioon šveitsis,saksamaal

25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad olid feodaalsõltuvuses. Eriti

Ajalugu

3

docx

Reformatsiooni ülevaade

kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. John Wycliffe oli Oxfordi teoloogiaprofessor, kes astus katoliku kirikus leviva pühakute kultuse ja patukustutuskirjade müügi vastu. Ta tunnistas kõrgeimaks usuliseks autoriteediks piiblit ning aitas kaasa selle tõlkimisele inglise keelde ning ilmumisele ühtse väljaandena. Reformatsioon arenes välja eri riikides omamoodi, kuid alguspaigaks loetakse Saksamaad. Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma.Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide

Ajalugu

1

docx

Reformatsiooni algus

Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Esimene kes kirikuforme nõudis, oli John Wyclif. Usutõdede ainuallikaks oli tema meelest Piibel. TSEHHI: *13. Sajandi lõpuks Kesk-Euroopa suurim riik. *1310. aastal sai võimule Luxemburgide dünastia *1355. aastal valiti kuningaks Karel I, Saksa-Rooma keisriks Karl IV nime all. *Tsehhi oli kogu keisririigi keskus, Praha oli pealinn. *Pärast Karl IV surma (1378) sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzel. *1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14.05.1316-29.11.1378) 1348. aastal asutas Praha Ülikooli. Vlatva jõele lasi ehitada Karli silla. Laskis Prahale ehitada uue osa (Nove Mesto). JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis . 1401. aastal sai vaimulikuks. Hiljem oli ta Praha Ülikooli professor. Koostas Tsehhi keele grammatika. Tõlkis Piibli tsehhi keelde. HUSI VAATED: Kritiseeris simooniat, indulgentside müüki ja li

Ajalugu

35

ppt

Kõrg -ja hiliskeskaeg 11.-15.sajand

Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe  Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS  RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine  KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia  KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse reformid uuendusliikumin

Ajalugu

5

doc

9-10 saj. Kiriku üldine langus, mõisted, kronoloogia, kokkuvõte

9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku

Ajalugu

15

doc

Keskaeg III

· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse ­ luterluse. · Esimene reformatsioon­ kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega­ ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL ­ 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung­ äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS

Ajalugu

14

doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

vangistuses kirjutas "Päikeseriik ehk Ideaalne Vabariik) reisikirjeldus riigis puudub eraomand kõigile on tööd valitsejad valib rahvas mehed ­ naised võrdsed kirjutas traktaadi "Meeltega tõestatud filosoofia" suunatud skolastika vastu võttis osa Hispaania võimu vastasest võitlusest §30 ­ 31 Reformatsioon Saksamaal 1. Saksa keisririik 15. saj lõpul 16. saj alguses - keiser Karl V (1519 ­ 1556) - keisrivõim nõrk - keiser valiti kuurvürstide poolt - Saksa Keisririigi majanduses arenes varakapitalism tekkisid manufaktuurid toodeti riiet, paberit, klaasnõusid hõbeda, raua ja vasekaevandused arenes kaubandus (vürtsid, Welserite perekond, panganduses perekond Fuggerid) - väliselt hiilgav katoliku kirik probleemides

Ajalugu

Kommentaarid (0)