Referaat teemal puhkpillid (0)

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Puhkpillid

A n t s l a g ü mn a a s i u m Liis Kikas PUHKPILLID 7. a klass Juhendaja: E. Hirson 2004 Antsla 1  S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ......................

Muusika

7

doc

Puhkpillid

kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk. Orkestris on puhkpillid jagatud kahte rühma: puupillideks ja vaskpillideks. Samas rühma nimi ei näita pilli valmistamise materjali, mõned puupillid on valmistatud metallist ning varaseid vaskpille meisterdati puidust, sarvest, puukoorest, savist ja paljudest teistest materjalidest. Peamine erinevus kahe rühma vahel seisneb viisis, kuidas neid mängitakse ning nende kõlas. 3 1. PUUPUHKPILLID

Muusika

9

doc

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.

Kitarr on mitmel pool rahvapill, kuid on levinud ka jazz, pop ja rokk muusikas. Klassikaline kitarr on kaheksa kujuline ja ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid Puhkpill on sarnane löökpillidega väga mitmekesine. Enamik Euroopa pillidest on idamaalt pärilt. Puhkpille on erinevatel aegadel ja erinevates maades mitmesugustes riturlaalides. Laulu, tantsu saateks ning ka sooloks. Puhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisest pillitoru sees. Kõikides puhkpillidel on huulik mille kaudu juhitakse õhk pillitorusse. Puhkpillide heli kõrgus sõltub õhu samba pikkusest. Selle reguleerimiseks on pillitorus avad, mille sulgemisel ja avamisel saab õhusamba

Muusika

1

odt

Puupuhkpillid

Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad : puupuhkpillid (PPP) ja Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid(ppp) Pilli ehitus ja soe tämber. Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall). Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus) Igal pillil on huulik. Ühekorde huulik(flööt) Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puutudes. Ühekordne lesthuulik e trost(klarnet ja saksafon) Kinnitub klambriga pillitorule ja paneb õhujoa vibreerima ning suunab selle pillitorusse. Kahekordne lesthuulik e topelttrost(oboe ja faggot) Ka

Muusikaõpetus

19

doc

Muusikariistad

TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver......................................................................................

Muusika

16

ppt

Puhkpillid

Puhkpillid Reet Jürima 2011  Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad: 1. puupuhkpillid (PPP) 2. Vaskpuhkpillid (VPP)  Puupuhkpillid Flööt Oboe Klarnet Fagott Saksofon  Flööt Tänapäeva flöötide eelkäijaks on plokkflöödid Kuula YouTube ­ Plokkflöödilugu Flöödi kohta räägitakse huvitavaid legende, näit. pillimees olevat meelitanud flöödimänguga rotid linnast välja või pannud kõik oma võluflöödi järgi tantsima Kuula YouTube - Greg Pattillo - Piano/Flute/Bea tbox

Muusika

1

doc

Puuupuhkpillid ja vaskpuhkpillid

TROMPETID on vaskpuhkpillide rühma sopran pill ehk mängib kõige kõrgemalt.Pilli ajalugu ulatub antiikaega. Oma sädeleva ja särava tämbri poolest oli ja on ta aksutusel armees, õukondades ja mujal. 1816 konstrueeritakse peale ventiilimehhanism. Ventiilide tulemuseks on trompeti popullaarsuse tõus.Pilli kasutatakse nii soolokui saatepillina. Kaasaegne trompeti toru pikkuseks on 1,3m.Trompetid on B pillid.Hääleulatus on fisc3. Trompeti tämber on särav ja hele.Ta võib kõlada ka sõjakalt ja teravalt, aga ka laulvalt ja voolavalt.Kõige värvikam on trompeti tämber keskmises registris. Eesti tuntuimad trompetistid on Priit Aimla, Jüri Leiten ja Indrek Vau METSASARVE algkujuks oli jahisarv, millega mängiti mitmesuguseid signaale . Erinevalt teistest vaskupuhkpillidest on metsasarvel käsi kõlalehtris. Seega ei kasutata kunagi sordiine

Muusika

8

pdf

Puupuhkpillid

mängimine), mis teistel puhkpillidel puudub. Välimuselt on saksofonid kahesugused – sopranino ja sopran on sirged, ülejäänud aga kõverad, mängija poole painutatud huulikuga ja ettepoole üles painutatud otsaga – nn. ``piibuga``. FAGOTT Ta on nagu oboegi kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill, on puupuhkpillide rühma kõige madalam pill. Tänapäevane fagott kujutab endast kokkusurutud U-kujulist, umbes 2,5 meetri pikkust toru. See on valmistatud enamasti vahtrapuust. Ta on ainuke puhkpill, millele pole saadud sobitada klappidesüsteemi. Orkestris kuulub fagott basspillide rühma. Fagoti tämber on üpris omapärane. Madalas registris kõlab pill torisevalt, tihedalt ja isegi kohmakalt; keskmises registris (c-c1) pehmelt ja pisut tuhmilt; kõrges registris kandvalt. Mängutehnikalt võimaldab ta esitada nii kiireid liikumisi kui ka laulvaid, meloodilisi lõike. Fagoti diapasoon on kolm ja pool oktaavi – kontraoktavi sib – teise oktaavi re-ni.

Instrumendid

Kommentaarid (0)