Alkoholid Oscar Tammemäe Mis on Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3C
ning vesinikega. • Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. • Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Alkohole • Lihtalkoholid • Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH • Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH • Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH • Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH • Mitmealuselised alkoholid • Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused • -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. • Näiteks: • CH3OH – metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) • CH3CH2OH – etanool • CH3CH2CH2OH – propanool • CH3CH2CH2CH2OH – butanool • –OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. • Näiteks:
sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ? Metanool eks metüülalkohol, CH3OH. Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid? Glütserool, C3H5(OH)3. Glütserool on tuntud kui glütseriin. Värvitu, lõhnatu, magusa maitsega vedelik. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses, kuna on nahka niisutava toimega. Keemilised omadused. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline ning reageerib aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li > 2CH3OLi + H2 Samuti reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküünhalogeenid.
nastoika, piiritus, puskar, pontikka jt. Segujoogid: Portvein, kokteilid jt. Muud alkoholi sisaldavad tooted: Denaturaat, odekolonn ja muud kosmeetikatooted, mitmesugused lahustid, puhastusvahendid, vedelkütused jmt. ALKOHOLI TARVITAMINE Päevane kahjutu kogus olevat 30ml meestel ja 20ml naistel, selle ületamisel on tegu juba organismi järjekindla mürgitamisega. Nädalane tervislik kogus ei tohiks ületada 40ml/kg kohta. Silmas on peetud siis kehakaalukilogrammi. Tehes arvutused 65kilose naisega, kes tarbib 20% alkohoolset jooki, saame: Päevane maksimaalne kogus: 20/0,2=100ml ehk pool tassi Nädalane maksimaalne kogus: 40*65/0,2=13000ml ehk 1,3l ehk ~6 tassi Kui selline pidev kilode ja milliliitrite jälgimine aga liiga töömahukas tundub, siis soovitan meeles pidada lihtsat 0123 reeglit: 0 alkoholi kui oled autoga, töötad masinatega, päev enne suuremat pingutust (spordivõistlus, test,
,,Parfüümid" Referaat keemiast 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1.Parfüümide ajalugu (Wikipedia. The Free Encyclopedia.) lk. 3 2. Parfüümide koostisained ja nende kasutamine (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 3-4 *Hüdrofoobsus (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 3 *Alkoholid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 4 *Aldehüüdid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi:
Ei ole selles kindel.!! 64. keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus. Keemiline analüüs on (vist) keemiliste elementide ja ainete analüüsimine ehk omaduste välja selgitamine kuidas ta reageerib ühe ja teise ainega ning kidas ta mõjub ühele või teisele objektile vm iganes asjale olendile. Praktiline vajadus on keemiliste jäätmete teisaldamisel ja mingi aine leidmisel ja selle tuvastamisel. 65. näited katioonide ja anioonide määramise kohta. Täiesti tundmatu teema ei leia kuskilt (otsige ise...mina ei viitsi) 66. keemilise reaktsioonikiirus. Näited kiirete ja aeglaste reaktsioonide kohta. Keemiline reaktsioon on muundumine mille tulemusena muutub aine. Reaktsioone peate ise välja mõtlema oppa leitsin ühe, vee keemine See selle pärast et peaaegu kõigi keemiliste reaktsioonidega kaasneb energia muutus Kas siis reaktsiooniga neeldub või vabaneb energia. 67. reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid
Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + -
Kõik kommentaarid