50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martinas
Õppematerjali autor
Lähte Ühisgümnaasium MUST AUK Füüsika referaat Elen Mihkelson 12. humanitaar 1.detsember 2009 1 Sisukord Tiitelleht ................................................................................................ 1 Sisukord ................................................................................................ 2 Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Mustade aukude sünnilugu ............................................................... 4 - 5 Musta augu ümber ............................................................................ 5 - 6 Mustade aukude mehaanika .............................................................. 6- 7 Mustade aukude seos valgusega ........................................................... 7 Mustade aukude iseloomulikke omadusi .............................................. 8 Kokkuvõte ...................
UNIVERSUM Merlin Kitsingi Meie universumi ajaloost? · Universumi ajaloo vaatlust alustame hetkest, kus temperatuur on jõudnud tasemeni, mil keskmise footoni energia on võrdne prootoni-antiprootoni paari seisuenergiaga. See on esimene kriitiline punkt maailma ajaloos-aine eraldumine antiainest. Suur Pauk · 21.sajandi alguses valitseb seisukoht, et universum tekkis Suure Pauguga. · Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilvest, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel. · Suur Pauk oli hüpnootiline sündmus 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk · Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema
seisundis (joonis 2). Joonis 1. Vaade raketi esi-illuminaatorist. Joonis 2. Vaade raketi tagumisest illuminaatorist. Sündmuste horisondil täidab must auk vaid poole vaateväljast, mis avaneb esi- illuminaatorist. Seda tänu aberratsiooni efektile, mis kaasneb suurte kiirustega. Esi- illuminaatorist näha olev taevas on musta augu ümbruses tugevasti moondunud: astronaudid näevad suuremat osa meie universumi tähtedest ja galaktikatest. Tagumisest illuminaatorist paistab meie universum üha tugevnevas punanihke seisundis. Kui rakett on jõudnud läbida sündmuste horisondi ja asub sündmuste horisondi ja singulaarsuse vahel, näevad astronaudid esi-illuminaatorist ikka veel meie universumit ja musta auku. Samal ajal näevad nad ka teist, täiesti uut universumit. Must auk paistab neile tumeda rõngana meie ja uue universumi vahel. Mida lähemale singulaarsusele, seda rohkem äärte poole nihkununa ja kitsama rõngana must auk välja paistab
Kadrioru Saksa Gümnaasium Päikesesüsteemi tekkimine Referaat Rene Randlane 12. a Tallinn 2013 Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum..................................
Häädemeeste Keskkool Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng Füüsika referaat. Häädemeeste 2008 SISUKORD 1.Kosmoloogiline printsiip 2.Suur pauk 3.Suure paugu teooria kronoloogia 4.Antroopsusprintsiip 5.Heisenbergi määramatusprintsiip 6. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes 7.Läbipaistev universum 8.Kasutatud kirjandus Kosmoloogiline printsiip Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7
Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma
galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, ,mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Me saame universumi kohta teavet, kui uurime võimsate teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid