Graafikaprogrammid Paljud tarkvararakendused sisaldavad graafikakomponente. Taoliste programmide kohta öeldakse, et nad toetavad graafikat. Näiteks uuemad tekstitöötlusprogrammid toetavad graafikat, sest nad võimaldavad joonistada ja importida pilte. Graafikaprogramme, millega saab nii ise pilte joonistada kui valmistehtud pilte redigeerida, on olemas tohutul hulgal. Oma olemuselt jagunevad nad kindla suunitluse alusel - on rastergraafika programmid, on vektorgraafika programmid ja on programmid, mis võimaldavad mõlemat graafikat luua. Kõige lihtsakoelisematest võiks ehk nimetada Microsoft Windowsiga kaasatulevat Paint programmi, millega töötavad peamiselt arvutiga esimest tutvust tegevad inimesed. Need, kellel on vähegi rohkem kogemusi oskavad esitada graafikaprogrammile suuremaid nõudmisi ja seega tuleb asuda paremate graafikaprogrammide otsinguile. Tuntuimatest ja
Probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konverteeritavus. c. Uued Suunad (interneti kaardid, wap- teenused, multimeedia kaardid, GIS-ide visuaalsed arendused, 3D kaardid. 3 LOENGUTEEMA - DIGITAALKARTOGRAAFIA 24. Kuidas mõjub arvuti kaardile? a. Muutunud on kaardi olemus, funktsioonid, tootmise tehnoloogia, visualiseerimise võimalused. b. Andmehaldus, kiirus, hind, paindlikus, võimalusterikkus, graafika kvaliteetsus, lihtsus, universaalsus, muudetavus. 25. Milline on protsessilis-komponendiline liigitus? a. KOMPONENDID: riistvara, tarkvara, andmed, organisatsioon b. PROTSESSID: andmehõive, andmetöötlus, väljund 26. Milliseid andmeid saame kaardi puhul eristada? a. Andmed mida kasutatakse kaardi tegemisel ehk kaardiandmestik b. Metaandmed (andmed kaardi enda kohta) c. Informatsioon ehk andmete õigsus 27
õppijatele. Eelkõige on mõeldud kasutajaid, kes teevad just esimesi samme ja tahavad läheneda asjale rohkem paktiliselt. Kogu kursus on jagatud kaheks ning selles peatükis keskendume rastergraafikale ja viime selle läbi Adobe Photoshop CS6 baasil. Kursus sobib, kui plaanid tulevikus näiteks hakata tegelema graafilise- või veebidisainiga, fotograafiaga, mängude loojana jne. Kursuse õpitulemus Selle kursuse läbimisel omandatakse järgmised teadmised ja oskused: vektor- ja rastergraafika olemus ning nende põhilised kasutusalad värvimudelid ja nende kasutamise põhimõtted orienteerumine Adobe Photoshop keskkonnas oskab luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan, trükimeedia, video jne) Vajalik tarkvara Kursuse läbiviimiseks valisin rastergraafikaga manipuleerimiseks Adobe Photoshop CS6. Arvatavasti saab hakkama ka natuke vanema versiooniga ja tulevikus võib-olla ka uuematega. Aga kui
infot. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse võrguvahelisi ekraane ja proksiservereid, kasutajate autentimist ja andmete šifreerimist. Oma karakteristikute poolest on intranet interneti sarnane, ainukeseks erinevuseks on turvalisuse nõuded. Sellepärast intraneti kujundusstiil peab olema sama, mis avaliku veebilehe stiil. Graafika failide formaadid GIF (CompuServe Graphics Interchange Format) Firma CompuServe poolt väljatöötatud formaat rastergraafika edastamiseks võrgus, GIF-formaat ei sõltu riistvarast. Ta kasutab LZW-pakkimist, mis lubab edukalt pakkida faile suurte ühevärviliste pindadega (logod, pealkirjad, skeemid). GIF-formaat lubab salvestada kujutist „üle rea“ (Interlacing), tänu millele on võimalik taastada kogu pilt, kuid väiksema lahutusvõimega. Seda võimalust kasutatakse laialdaselt internetis. Alguses näete pilti robustselt, kuid uute andmete saabumisega pildi kvaliteet paraneb
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
1. Adapter Nn. vahelüli, mis aitab kokku viia kaks seadet oma vahel 2. Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. 3. Arvutigraafika kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika 4. Audio kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli. 5. Avi on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11
Need protsessorid on sobivad suuremat arvutusvõimsust vajavate rakenduste kasutamiseks. Loomulikult on olemas ka tuntav hinnavahe nende protsessori mudelite vahel. Kasutatud lühendid: FC-PGA Flip-Chip Pin Grid Array SSE Streaming SIMD Extensions SIMD Single Instruction Multiple Data PPGA Plastic Pin Grid Array MMX MultiMedia eXtensions on Inteli poolt välja töötatud lisa protsessori jõudluse suurendamiseks graafika ja heli töötlemisel. Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja
Kõik kommentaarid