Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud......................
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada. Raseduse esimesel poolel muutub glükoos glükogeeniks ja rasvaks. Raseduse teisel poolel vajab loode glükoosi arenguks ja kasvamiseks. Kõrge kiudainete sisaldusega toit annab palju erinevaid vajalikke fütotoitained ja on heaks ennetuseks kõhu
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LASTEHOID RINNAPIIM JA IMIKU TOITUMINE REFERAAT Koostaja: Tively Rämmann Vana-Antsla 2011 SISUKORD 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus...................................................................................3 3. Rinnapiim.....................................................................................4 4. Ema toitumine raseduse ajal.............................................................5-6 5. Imiku toitumine esimesel poolaastal......................................................6 6. Imiku toitumine teisel poolaastal........................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loetelu............................................
7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab saama kõiki vajalikke toitaineid -- valke, lipiide ja süsivesikuid, vett, vitamiine ja mineraalaineid -- kindlas koguses ja vahekorras. Toidus peaks olema ka vajalikul hulgal kiudaineid. 3. Toitumisel tuleb arvestada vanusega ning teatud iseärasustega suure kehalise koormuse korral, naistel raseduse ja rinnaga toitmise ajal. 4
varu, mis katab esialgu imetamisel energia erivajadused. rinnapiimas on suhteliselt stabiilsed, on juba enda tervise huvides mõistlik süüa mitmekesist toitu. Tundes huvi käesoleva voldiku vastu, olete · Imetav ema vajab piima tootmiseks umbes 500 te tõenäoliselt juba raseduse ajal tervislikule lisakalorit rohkem kui mitterase naine, seega on toitumisele rohkem tähelepanu pöörama soovitatav toiduga saada keskmiselt 2700 kcal päevas. hakanud ja oma toitumisharjumustes ehk · Sageli sööb imetav ema vähem, mistõttu naine mõningaid muutusi teinud. Ajal, mil imetate saavutab kergesti raseduseelse kaalu. Liiga energiavaene
Need ained jõuavad ka looteni. Teatud aineid koguneb loote organismi rohkem kui ema organismi. Võrreldes suitsetava emaga koguneb loote organismi kaks korda nii palju vingugaasi. Lisaks sellele püsib vingugaas loote veres tunduvalt kauem kui ema veres. Nikotiin ahendab platsenta veresooni. Seetõttu väheneb verevool lootele ja loode saab vähem hapnikku. Seepärast suitsetavate emade lapsed on sündides väiksemad ja vastuvõtlikumad kõigile haigustekitajatele. Suitsetavate vanemate lapsed ei ole mitte sagedamini haiged, vaid haiguse kulg on pikem ja raskem. Kehaline aktiivsus raseduse ja imetamise perioodil Rasedusaegne mõõdukas kehaline aktiivsus tagab ka lootele parema kasvukeskkonna ning valmistab naise keha ette pingutuseks sünnitusel. Ülekuumenemise ohu tõttu peaksid
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme
varud, on soovitav, et neid saadakse vajalikus koguses iga päev. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine toidust. Mõningate vitamiinide puhul on toitumissoovitusi muudetud. Folaatide hulka on tõstetud 300 µg-ni päevas, mis vastab 4-5 µg-le kehamassi kg kohta. Piisav folaatide saamine tagab folaatide varu organismis, mis on eriti tähtis sünnitamiseas olevatele naistele. Rasedate ja imetavate emadele soovitatakse tarbida päevas 400 µg folaate. Parimad folaatide allikad on roheline köögivili ja täisteratooted. Rasvlahustuvad vitamiinid ladestuvad ülehulgas tarbimisel maksa, kust organism saab neid vajadusel kasutada. Siiski on parem, kui organism saab temale vajalikke rasvlahustuvaid vitamiine iga päev õiges koguses. Vitamiinide, eriti rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimisel võivad tekkida tõsised haigusnähud
Kõik kommentaarid