50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martushka1
Õppematerjali autor
Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Hoone siseruumid on täielikult ümberehitatud ja kõik ajastupärased sisearhitektuuri elemendid hävinud. Algse ruumilahenduse välja selgitamine
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond Tartu Kolledž Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloo kursus Kümme Eesti arhitektuuriobjekti erinevatest perioodidest Referaat Tartu 2018 Sisukord 1 Niguliste kirik ................................................................................................................................. 3 2 Haapsalu linnus ............................................................................................................................... 6 3 Purtse linnus .................................................................................................................................... 9 4 Katariina kirik ............................................................................................................................... 12 5 Palmse mõis .........................................................
ilmes juba juugentis, kuid nüüd on pindade ja mahtude proportsioonid täiesti korrapäratud ning neid rõhutavad veel avade kontrastsus. Välisfassaad muutub ühetaoliseks- kaovad kaunistused ning välditakse dekoori ning suureneb värvi (valdavalt valge) ja materjali faktuuri osatähtsus. [15] 1.7 Paide jaamahoone Eesti funkstsionalismiajastu kõige ilmekamad näited on kindlasti Pärnus ja Tallinnas asuvad funkvillad aga ka mitmed tervisekeskused ja koolid nt Rakvere Gümnaasium või Pärnu Rannakohvik ja Rannahotell. Järvamaal ja Türi linnas leidub sellest perioodist uhkeid eramuid, kuid märkimist vääriks unustuse hõlma vajunud Paide endine raudteejaama peahoone (vt joonis 1.7), mis viimati teenindas kitsarööpalisel raudteel reisinud inimesi Türi- Paide- Tamsalu liinil 1972. aastal. Raudtee suleti, kuna see olevat lehmade piimasaagikust vähendanud. Jaamahoone ise valmis aastatel 1938- 1939 arhitekt G. Tummi projekti alusel. Majal on
18. Bastionide käigud (muuseum) Tallinna paljudest kaitsetornidest tuleb valida Kiek in de Kök muuseumtorn ja sealt algabki giidiga jalutuskäik maa-alust elu avastama. Tallinna kindluse kaitseehitised ehk bastionid on näinud väga eriilmelist ajalugu peale seda, kui kindlusel enam kaitsefunktsiooni polnud. Näiteks kasutasid linnaelanikud bastione pelgupaigana, kui Tallinna 1944. aastal pommitati. 19. Rakvere linnus Rakvere linnus on vaieldamatult kõige atraktiivsem linnus, kus on võimalus reisida tagasi keskaega. Linnus ei ole vaid vaatamiseks. Turist saab osaleda igasuguste keskajaga seotud tegemistes või ammutada teadmisi keskajale iseloomulikust tegevusest (nt nõiduses kahtlustavate inimeste piinamine) näiteks saab
mainitakse juba 1599. a. Põllukividest tuuleveski ehitati 1840. a. paiku. 1913. a. asutatud Oiu piimaühisusel oli aurujõul töötav meierei, kus valmistati võid. Praegu seisab endine meiereiehoone kasutuseta. Külas asub väike sadamakoht, kus omal ajal peatusid Võrtsjärvel kurseerivad laevad ja purjekad. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest. Oiu ja Leie vahele jääb Ulge puhkeala. Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid. Leie Umbes 300 elankuga Leie on teine suurem keskus Kolga-Jaani vallas. Aastal 1995 valmis Leie põhikool 216 lapsele. Asula serval maantee ääres on ohvrikivi, mille juures nähtud tonte ja viirastusi. Leie külas Viilu talus sündis filoloogiadoktor August Annist (1899-1972) - Kalevipoja ja Kalevala uurija, Iliase, Odüsseia ja Kalevala eesti keelde tõlkija.
saj. ) Kuressaare kastell-linnus hästi säilinud, kasutati Saare- Lääne piiskopi residentsina, praegu konvendihoone muuseum. Toompea linnus Tallinnas ehitatud taanlaste poolt, täiendavad sakslased, keskaegne müüriosa säilinud mäenõlval, 3 külge ümber ehitatud, oli väike linnus. Hetkel parlament, aga kunagi vangla. Ülestõusnud eestlaste poolt põletatud. Kastell-linnus. Praegu restaureeritud mitmed kastell-linnused: Narva, Rakvere, Haapsalu Vastseliina- Lõuna-Eesti linnustest paremini säilinud (restaureeritud), ehitati vene piiri äärde 14. saj. keskpaigas, osa linnusest hävinenud. Karksi linnus- hästi säilinud, Nuia lähedal, looduslikult hästi kaitstud. Tallinn väga hästi kaitstud: · Müür 2,5 km (praegu säilinud 2 km) paksus umbes 2m · Kaitsetorne umbes 50 (säilinud 28) Suurimad ja kõrgeimad tornid keskaja lõpus, kui kasutusele kahurid (kahuritornid)
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.............................
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid