Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüoloogia - on teadus, mis käsitleb põhiliselt loomade ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka sellele eelnevat ja järgnevat järku. Tsütoloogia ehk rakuteadus
hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). 10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. · Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). 10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. · Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
1. Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga.
Organismid on rakulise ehituse. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Nüüdiajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energi- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Rakud on ümarad, pulkad ja kruvikujulise vorme. Rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Tuum- reguleerib kogu raku elutegevust. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. Pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
22. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 23. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda CO2 24. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 26. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Kõigil on membraan, rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. 27. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 28. Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega?
areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4.) Koerüübid (4) ja nende lühiiseloomustused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnanõjutuste eest. Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse skeletilihaste koostisesse kuulivat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Sidekude rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet
1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? V: Uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust. Raku organellid, rakukest, tsütosooli jms. uurimine. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele. V: Sest siis oli võimalik hakata rakke uurima ning vaatlema. 3. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. V: Epiteelkude – rakud tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid – kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Luukude, rasvkude ja veri Lihaskude – rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müogibrille(aitab raku mõõtmeid muuta)
Kõik kommentaarid