Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #1 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #2 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #3 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #4 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #5 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #6 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #7 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #8 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #9 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #10 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #11 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #12 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annettike7 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pptx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome ­ loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia ­ Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia ­ Ruteenia Bulgaaria ­ 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tas

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda ­ 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 ­ 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu te

Ajalugu
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Maailm ja rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

Maailm ja rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945 ning see muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Näiteks Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule, Albaania sa taas iseseisvaks, Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Need muutused tõid kaasa miljonite inimeste ümber asumise. Mõnel pool põhjustas see vägivalda. Samuti muutis II maailmasõda jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks sai USA ning Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. Nõukogude Liit sai määravaks jõuks. Pärast teist maailmasõda hakkasid NSV Liidu ja lääniliitlaste suhted jahenema. Lääneliitlastele tundus, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 1946. aasta alguses pidas Stalin kõne, kus ta rõhutas paratamatust kaasaegses maailmas. See kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Churchill pidas

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. · 1931 tungis Jaapan Man

ajalugu



Lisainfo

külm sõda, maailma poliitiline kaart, Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris, ÜRO loomine

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun