Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng (0)

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle  arendamiseks . Globaliseerumine, selle 
peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud  riskid . Eesti rollid 
ja võimalused rahvusvahelises koostöös. 
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis 
on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest 
kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises 
(segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises 
suurenemises. 
Majanduse kontekstis  seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. 
Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni 
areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. 
Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist 
maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine 
riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja 
infrastruktuuri areng. 
  majanduses  
o  rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu 
o  kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv 
o  riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste  kokkulepete  
tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja  OPEC  tekkeni 
o  rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja  Maailmapank ) loomine 
o  hargmaiste ettevõtete järjest suurenev  osatähtsus maailma majanduses 
  kultuuriliselt  
o  kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus  
o  kultuuride segunemine , samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning 
ühtlustavad nähtused nagu läänestumine 
o  kasvanud rahvusvaheline reisimine  ja  turism  
o  kasvanud immigratsioon 
o  rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik 
o  võistlusspordi alade üleilmne levik 
  globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades  tehnoloogiaid nagu  Internet , side- satelliidid ,  
  üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid 
  rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus 
  väidetavalt on ka  terrorism  globaliseerunud 
Globaliseerumine ja rahvusvaheliste mõjutuste kasv on mistahes eluvaldkonnas, sealhulgas 
keskkonnakaitses ja metsanduses, mis on üheks tänapäeva olulisemaks arengutrendiks. 
Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige liikumisvõimaluste/transpordi ja 
kommunikatsiooni kiire areng. 
Globaliseerumise kolm mõõdet: 
Majanduslik üleilmastumine – tekivad rahvusvahelised korporatsioonid, suurettevõtted 
Kultuuriline üleilmastumine – kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja 
väärtused 
Poliitiline üleilmastumine – tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid , mis kujundavad üleilmset 
valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli  
1 
 
 
Möödunud kümnendil ületas kaubanduse aastane kasv vähemalt kahekordselt tootmise aastakasvu, 
mis tähendab, et maailmamajandus lõimub erakordselt kiiresti. Kuid kaubandusest veelgi enam 
soodustab lõimumist kapitali ja investeeringute liikumine.   
Globaliseerumise etapid: 
Maailm on praegu astunud  globaliseerumise kolmandasse faasi.  
Esimeses globaliseerumise laines , mis algas 16 sajandi paiku maadeavastuse ja globaalse inimrände 
algusega andis tooni Euroopa. See protsess katkes 1914. aastal.  
 Teine faas oli geograafiliselt piiritletum, puudutades peamiselt Lääne-Euroopat, Põhja-Ameerikat ja 
Jaapanit, ning selles andis tooni Ameerika majanduse tugev ekspansioon. Loomulikult kestab see faas 
teatud määral veel tänapäevalgi.  
Globaliseerumise kolmanda faasi  palge määrab Vaikse ookeani piirkond.  Aasia naasmine 
maailmaareenile. Selle juured peituvad  Hiina reformide alguses 1978. aastal, Nõukogude süsteemi 
kokkuvarisemises 1989. aasta paiku ning India potentsiaali avanemises. See faas kestab tänapäeval. 
Globaliseerumine on kaasa  toonud  kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, 
toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. 
Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide 
levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise  
koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung  kohalikesse 
kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. 
Taastuvad  ja taastumatud loodusvarad. Fossiilsed kütused (sh.  Nafta ), nende 
varud,  paiknemine  ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh 
puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid 
taastuvenergia   kasutamisel . 
Taastuvad on loodusvarad , mis tekivad loodusliku  ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. 
Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende 
ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. 
Taastuvad – taimed, loomad,  muld , vesi, mets, energiavarud 
Taastumatud – kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia  
Kütus  on  energeetilises  mõttes  aine,  mille  keemilisel  ühinemisel   hapendajaga ,  milleks  on  tavaliselt 
hapnik eraldub suurel hulgal soojust. 
Fossiilkütuste  all  mõeldakse  põlevkivi,  erinevaid  söeliike,  naftat,  maagaasi  ja  teisi  mittetaastuvaid