(Suurbritannia) Põhja-Ameerika ja suurem osa Euroopast. Rahvaarv stabiliseerunud. 7. Geograafilise siirde toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Demograafiline siire toimub koos riigi arengu ja industrialiseerumisega. Põhjariigid on üldjoontes arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond,
võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid (mis vanalt peaks alustama kooselu, palju partnereid jne), väärtushinnangud (kas tahetakse palju lapsi, majanduslik seisund (toit, eluase, raha, toetused Suremus: peamised mõjutajad arenenud riikides - haigused ja nende levik (südame- veresoonkonna, nakkushaigused, hingamisteede, AIDS/HIV, vähk), vägivald, Looduskatastroofid, arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus, ebaterve eluviis (tubakas, alkohol, vähene liikumine), rahvastiku vanuseline koosseis, enesetapud ; peamised mõjutajad arengumaades - nälg ja puhta vee puudus, sõjad/rahutused/poliitiline olukord/terrorism 5. Asustustiheduse arvutamine: Rahvaarv/pindala (in/km2) keskmine tihedus maailmas: 50in/km2 hõredamini asustatud piirkonnad: (Austraalia, Põhja-Euraasia, Aafrika) (alla 3 in/km2) Mongoolia, Namiibia, Austraalia, Suriname, Island Tihedamini asustatud piirkonnad: (Aasia, Euroopa) Bangladesh (1000 in/km2), Taiwan (600), Lõuna-Korea (500), Holland (400)
5000 Aasia 4000 3000 2000 Aafrika Lõuna- 1000 Euroopa Ameerika Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 9 Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks? suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades inimeste toitumistingimuste paranemine tervishoiu ja arstiteaduse areng rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45% aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10
10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad. · Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani. Rahvastiku paiknemine Mõjutab : · kliima · Majanduslik olukord
*ei kasutata pereplaneerimise võtteid. *osa inimesi ei muretse kunagi lapsi (irv) *lapsed pere rikkuse märk(lapsed abistavad vanemaid). *laste arv peres väiksem Abiellutakse, et lapsi saada. * hoolivam perepoliitika *laste kasvatamine odav * lapsed varakult tööle 5.RAHVASTIKU TAASTOOTMISE TÜÜBID Traditsiooniline rahvastiku tüüp: Kaasaegse rahvastiku tüübi etapp: *Omane agraalühiskonnale. *Madal sündimus suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv või *Kõrge ja väga muutlik suremus kahanemine *Paljud surevad haigustesse, nälga ja õnnetuste tagajärjel *Pereplaneerimine *Sündimus kõrge *Lasteosatähtsus rahvastikus väheneb
5000 Aasia 4000 3000 2000 Aafrika Lõuna- 1000 Euroopa Ameerika Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 9 Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks? s ure mus e lang us , mis o n tänapäe val e riti kiire are ng umaade s inime s te to itumis ting imus te parane mine te rvis ho iu ja ars tite adus e are ng rahvas tiku kas vug a kaas ne b ka linnae lanikko nna o s atähts us e s uure ne mine : 1900. aas tal e las linnade s 14% rahvas tikus t, 1991. aas tal juba 45% aas taks 2020 e nnus tataks e are ng umaade linnarahvas tiku kas vu ko lme ko rdis tumis t
koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiireminipraegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur). 44.Sündimus ja suremus: Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine
Kõik kommentaarid