Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Põllumajandus

Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel
Kategooriad
Faile
Agraarpoliitika - Eesti Maaülikool
17
Agrokeemia - Eesti Maaülikool
10
Agrometeroloogia - Eesti Maaülikool
4
Agronoomia - Eesti Maaülikool
8
Aiandus - Kutsekool
39
Aianduse tehnoloogiad - Eesti Maaülikool
4
Aretusõpetus - Eesti Maaülikool
8
Biomeetria - Eesti Maaülikool
9
Eritaimekasvatus - Eesti Maaülikool
5
Floristika ja faunistika välipraktikum - Tallinna Ülikool
1
Hobumajandus -
11
Infektsioonhaigused -
2
Jäätmekäitlus -
1
Kuivendus - Eesti Maaülikool
1
Köögiviljandus - Eesti Maaülikool
4
Lambakasvatus - Eesti Maaülikool
6
Lihatehnoloogia - Eesti Maaülikool
6
Lindude haigused -
1
Linnukasvatus -
1
Looma kasvatus - Kutsekool
9
Loomade aretusväärtus -
1
Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
28
Loomakasvatus - Kutsekool
11
Maakasutuse ja põllumajandusliku tootmise alused - Tartu Ülikool
2
Maakasutusstrateegiad -
1
Mesindus - Eesti Maaülikool
17
Mesindus - Akadeemiline
2
Mesindus - Kutsekool
4
Mesindus - Keskkool
1
Metabolism -
2
Piimatoodete tehnoloogia - Eesti Maaülikool
10
Põllumajandus - Kutsekool
108
Põllumajandus - Akadeemiline
5
Põllumajandus - Akadeemiline
4
Põllumajandus ajalugu - Eesti Maaülikool
4
Põllumajandus masinad - Eesti Maaülikool
3
Põllumajandus taimed - Eesti Maaülikool
11
Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
12
Põllumajanduse ettevõtluse põhikursus - Eesti Maaülikool
2
Põllumajanduskultuuride niisutamine - Eesti Maaülikool
1
Põllumajandusökonoomika - Eesti Maaülikool
9
Põllumajnduse ajalugu - Eesti Maaülikool
3
R ja t kategooria - Kutsekool
1
Ruumianalüüs - Eesti Maaülikool
1
Seakasvatus - Eesti Maaülikool
3
Seenekasvatus -
1
Sisekliima - Akadeemiline
1
Söötmisõpetus - Eesti Maaülikool
6
Talu ja põllumajandusettevõtte planeerimine ja selle modelleerimine -
1
Teraviljakasvatus - Kutsekool
9
Väetusõpetus - Kutsekool
4
Ökonoomika -
1


Kategooria põllumajandus populaarseimad õppematerjalid

Iraani ja Saksamaa põllumajanduse võrdlus Kliima Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima. Kiltmaal on taimestik suhteliselt hõre, kuid Alborzi mägedes kasvavad tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad. Kliima mõju põllumajandusele Sellise kliima tõttu on põllumajanduse jaoks rajada niisutuskanaleid. Sooja kliima tõttu kasvatatakse pistaatsia pähkleid ja suhkrurooga. Kiltmaid kasutatakse looma kasvatuseks. Kliima Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viin
Materjalid koramisküsimuste vastused
1. a) Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Joonis 1. Roheline – metsaalad. Kollane – karjamaa. Oranz – teraviljakasvatus. Punane – viinamarjaistandused. b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri. Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas. On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperat
Erinevaid materjale põllumajandus aluste kohta
Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid Loodusvarade majandamise ökonoomika Koostaja: Kati Zoobel Sissejuhatus ? Põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad) ? 1.nov 1991 hakkas kehtima maareformi seadus- selle eesmärk oli anda maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. ? Tänaseks on Maa-ameti andmetel reformimata alla 10% maismaast. ? Põllumajanduse kokkutõmbumine 90ndatel avaldas mõju ka põllumaa kasutusele ? 90ndate algus hakkas põllumajandusmaa kasutus vähenema, aastal 1990 oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, 1995. aastal 873,8 tuhat/ha. 2001 oli põllumaa kasutuse suurus 677,8 tuhat/ha ja aastal
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte..................................................................................
Tere! Minu nimi on Robin Saega. Minu ettekande teema on Eesti põllumajandus. Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. Ettekandes annan teile lühiülevaate põllumajanduse arengust läbi aegade, peatun pikemalt Eesti põllumajanduse praegusel olukorral ja 2015. aasta plaanidel ning räägin Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014-2020. Alustan Nõukogude aegsest põllumajandusest, põhieesmärkidest ja toodangust. Peale Eesti okupeerimist ja nõukogude korra kehtestamist 1940. aastal hakkas uus võim Eestis ellu viima sundkollektiviseerimist, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talumajandite ühendamine põllumajanduslikeks suurettevõteteks. Selle põhiülesanne oli juurutada Eestis samasugune ühismajandite kord nagu oli ülejäänud Nõukogude Liidus. Esimeste kolhooside asutamine kavandati aastateks 1948-1949. Pikka aega oli elu ühismajandites raskem, kui linnades, mitmel pool maksti palk välja
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA IGA ELAN
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendi
PÕLLUMAJANDUS- MENISTEERIUM Angelina Šilova 9.a MINISTER JA KANSTLER Helir-Valdor Seeder Ants Noot PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemus
Kõik vajalik, mida töös küsitakse, väga põhjalik. Sisaldab ka arvutusülesandeid
Söödalisandid põllumajandusloomade (sh hobuste) ja lindude ratsioonis.
• Põllumajanduslik maa: 1)haritav maa, põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks 2)looduslik rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Seal inimesed karjatavad loomi või teevad heina. • Põllumajandust mõjutavad kliima, majandus ja majanduspoliitilised tegurid. Kliima koha pealt on oluline päikesekiirgus, soojus ja niiskus ning reljeef. Majanduslikust küljest mõjutab riigi suurus ja üldine sotsiaalmajanduslik tase. Majanduspoliitilisest küljest mõjutab Eestit tugevalt Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Põllumajanduse areng areneb koos tehnoloogiaga, mille abil on võimalik toodangut tõhusamalt toota ja müüa. • Põllumajanduse spetsialiseerumine- riigi või piirkonna põllumajanduse keskendumine mingile kindla saaduse kasvatamiseks. Kasutatakse võimalikult kasulikult ära piirkonna kliimat, maastiku ja inimressursse. • Maailma loomakasvatus- 37% sealiha, 2
Põllumajandusmaastikud kahe riigi põlumajandus võrdlus: Holland ja Vietnam • Rühmatöö • Holland asub Belgia ja Saksamaa vahel.Põllud on väga suured, maju asub piirkonnas hõredalt, põlde on palju. Põllud on enamjaolt pikad ristküliku kujuga.Talud paiknevad üksteistest eraldi. • Kasvatatakse enamjaolt kartuleid ja lambaid, kartulid kasvavad põldudel ja lambad taludes. • Holland on madalmaa, sealne kliima on parasvöötmeline, soojade ja pilviste suvedega. Sageli sajab vihma. Teed on väga sirged ja sõidetavad :D :D :D :D :D :D
Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid 6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevused, nt met
Kordamine kontrollt
Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus (kuni 1,5% teramassist) Toorproteiin – sisaldus terades 6-22% Toorrasv - on kõige rohkem kaera- ja maisiterades. Näiteks nisul on seda keskmiselt 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4,0%. Rasv on koondunud peamiselt idudesse. Suure rasvasisaldusega jahu kvaliteet halveneb kiiresti. Toortuhk - asub peamiselt sõkaldes ja kestades. Teraviljade tuhas on palju fosforiühendeid (ligi 50% kogu tuhast), kaaliumi 30%, magneesiumi 12% ja kaltsiumi kuni 3%. Põllukultuurid ja nende hooldus.


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun