Põhjavesi ja sood (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Järved, sood, muld

Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved ­ meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus ­ püük: võrts- ja peipsijärv 4. joogivesi 5. teadustöö Põhjavesi ...kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. ...saab täiendust 1) soodest 2) järvedest 3) jõgedest. Vett läbilaskev kiht ­ laseb vett läbi Vett kandev kiht ­ vesi liigub selles kihis vabalt

Geograafia

37

pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1

Geoloogia

80

doc

Metsabotaanika

1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasandikud Muld: väga õhukesed paepealsed mullad (paas tuleb kõrgemale kui 10 cm), tähis Kh´; väga õhuke rähkmuld K´ või klibumuld Kk. Kõduhorisont kas puudub või on kuni 3 cm, järgnev huumushorisont väga õhuke (alla 10 cm) struktuurne, allosas sageli rähkne. Aluskivimiks on paas. Muld on aluselise reaktsiooniga, lubjarikas pHKCl 6,5-7,5. Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V ­ Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD)

Eesti loodus ja geograafia

17

doc

Materjalid metsanduseks

..3 ja transpiratsiooniks 1,4...1,5 Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib suurenemisega suureneb ka fotosünteesi korda rohkem soojuskiirgust, kui kulutavad ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur intensiivsus puittaimede, kuid seda teatud rohttaimedega kaetud alad. maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel vähenemist. Vastupidavus liigniiskusele oleneb põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab võib tõusta üle 50º puuliigist, vastupidavamad on mänd ja sookask ja mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete sanglepp, kuid viimane üksnes kohtades, kus vesi metsa transpiratsioonivõime (ühe tonni kuivaine kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja on liikuv ja hapnikurikas

Eesti metsad

82

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

suurust sellel ei ole. Peale puuliigi sõltub transpiratsioon kliimast, ilmastikutingimustest, mulla omadustest, taime arengufaasist (vanusest) ja üldisest seisukorrast. Reeglina on varjutaluvatel liikidel transpiratsioon nõrgem kui valgusenõudlikel liikidel, okaspuudel nõrgem kui lehtpuudel. Rohttaimedel on transpiratsioon enamasti intensiivsem kui puittaimedel. Transpiratsioon puude vananedes nõrgeneb tunduvalt. Mets ja põhjavesi Põhjaveeks nimetatakse vaba vett, mis asub maakoore ülemise osa kivimite ja setete poorides, lõhedes ja teistes tühemetes. Ta moodustub maasse imbuvaist sademetest ja pinnaveest, samuti kivimites olevast ning magmast eralduvast veeaurust (juveniilne vesi). Põhjavesi liigub raskusjõu mõjul jõgedesse, järvedesse ja meredesse. Põhjavee liikumine on tavaliselt aeglane: kruusas ja liivas on liikumiskiirus harilikult kuni 10 m ööpäevas.

Eesti metsad

67

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

jõgedesse. Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal kasvavaid metsi säilitada pinnasekaitsemetsadena, kus lageraied on harilikult keelatud. Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi. Kuna metsades sulab lumi hiljem, siis seeläbi ühtlustavad metsad lume sulamisel tekkivat veehulka ja stabiliseerivad veeseisu jõgedes kevadisel perioodil. See on oluline, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on

Eesti metsad

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 * Tervist kahjustavad töötingimused. 17. Tööstus-, põllumajandus- ja sõjaliste objektide jääkreostus  Näiteks asfaltbetoonitehas. Tegemist on vanade mahutitega, mis sisaldavad põlevkiviõli jääke. Mahutite purunemisel on oht, et reostus kandub edasi läheduses asuvasse pinnaveekogusse või pinnasesse. Mahutid on vaja likvideerida.  Kirde-Eesti õlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi enamasti reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega. Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega. Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed.  Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad olid

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)