Põhjasõda (0)

Põhjasõda

• Rootsi kuningriik oli 17.sai teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemerest oli moodustumas Rootsi riigi sisemeri.
  
• See ei meeldinud aga Rootsile, Poolale ja Venemaale. 1699.a moodustasid August2Tugev, Frederik4 ja Peeter1 Rootsi vastase liidu. Sõjalist koalitsiooni aitas organiseerida Liivimaa maanõunik patkul . Ta mõisteti süüdi selles, et ta oli mõisate reduktsiooni vastu ja Rootsi kuninga solvamise eest. Tal aga õnnestus Stocholmist põgeneda
  
• Sõda algas 12.veebruaril 1700a, kui Vene väed tahtsi tormi jooksuga vallutada Riiat, kuid see ebaõnnestus neil.
  
• 1700.a sügisel alustas sõja tegevust Vene tsaar Peeter1, tuue oma väed Narva alla. Rootsi tugevamad väed olid aga võtlemas Taaniga. Taani pidi aga alla andma ja sõjalisest liidust välja astuma . Kuuldes Vene vägedest tuli Karl12 kohe Eestisse. Ta maabus Pärnus ja hakkas sealt narva suunas liikuma. Kui Peeter1 oli teadlik Rootsi vägede võimsust, ta põgenes 1päev enne sõja algust Venemaale tagasi, et mitte kaotust vastu võtta.
  
• Narva lahing alagas 17.nov,samal ajal algas ka suur lumetuisk. Vene väed taandusid üle silla Venemaale, kuis sild purunes ja paljud mehed hukkusid. Pärast seda lahingut läksid Rootsi väed Laiusele talvituma.
  
• 1701.a lahkus Karl12 oma põhivägedega Poola vastu võitlema ja siinsed alad jäid kaitseta. Vene väed olis vahepeal oma relvastust tugevdanud ja tegid siia rüüsteretki 1701 ja 1703a. 1074.a vallutasid venelased tartu ja 1078.a Narva. Nad küüditasid sealt jõukamad perekonnad ja seejärel lasid linna õhku. 1710.a vallutasid nad Riia, Pärnu, Kuressaare ja Tallinna. 1721.a lõppes põhjasõda Uusikaupunki rahu lepinguga. Sellega oli kogu Eest, Liivi ja Ingerimaa läinud Vene võimu alla järgmiseks 2 aasta sajaks.
  
• Põhjasõda laastas Eestit rohkem kui mis tahes teine sõda. Põllumaad ja loomad olid hävinenud. Eestlasi oli u 120 000-140 000. Kui Eesti rahvas taastus kiiresti Juba 1800.a lõpuks oli eestlasi pool miljonit. Enamik eestlasi elas maal, vähem linnas. Linnas elasi philiselt Venelased(Tallinnas). Vene asustus oli suur Peipsi rannikul. Rootslased elasid rohkem väike saartel ja Hiiumaal. 18.saj rännas siia palju sakslastest käsitöölisi ja kaupmehi. Linnades paiknesid ja Vene sõjaväed.
  

• Vene ajal säilis samasugune halduskord nagu Rootsi ajal. Peetr1 aga polnud kindel, et Rootsi omale neid valdusi tagasi ei taha. Seepärast alustas ta restitutsiooni.(mõisate tagasi andmine aadlikele)Uusikaupungi lepinguga sätestati Balti erikoraa alused:
  
  • Baldi aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse
    
  • kehtima jäid seninsed seadused ja maksukorraldus
    
  • püsima jäi luteri usk
    
  • püsis saksa keelne asja ajamine
    
  • tollimaks
    
• 1730 -40.a koostati rüütelkondade liimetele erilised nimekirjad ehk aadlimatrikklid. Sinna kantud aadlikud omasdid kõiki majanduslikke ja poliitilisi õigusi. Negatiivne: baltisaksa piiramatu võim. Positoovne: siinne kultuur oli näoga lääne poole, hoidis ära vene mõisnike kolonisatsiooni
  

• Katariina2 eesmärk oli kaotada ära senised baltisaksa aadlike privileegid , köita siinsed alad tihedamalt Venemaaga. Keskseks tegelaseks oli Riia kindral kuberner G.Browne. Ta suhtus talurahvasse positiivselt, püüdis nende olukorda parandada ja kooliharidust edendada.
  
• Katariina2 valitsemis ajal kehtis uus asehalhuskord. Sellega seoses tekkis juurde uus maakond Paldiski. Uue hasehaldus korra poliitilised muudatused:
  
  • Piirati linnade omavalitsuste õiguseid
    
  • Kõik mõisnikud daid võrdsed õigused
    
  • Linna valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu kuulus ka vähem jõukamaid inimesi
    
  • Uus maksukorraldus: pearahamaks – kõigi mees hingede pealt
    
  • Pearahamaksu tõttu hakkati korraldama teatud aja tagand hingede loendusi
    
• Katariina2 muudis mõisnike mõisad nende era omandiks, et nad uuendustele vastu ei hakkaks . Näiliselt olid need uuendused demograatlikud, kuid tegelikult olid linnavalitsused nüüd rohkem Vene võimu all. Et vältida pingeid baltisaksa aadlike ja riigi võimu vahel kaotati uus hasehaldus kord pärast Katariina2 surma