Põhjasõda

Uvarov, Dan

Põhjasõda (2)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mis olid Põhjasõja eeldused sõjas osalenud riigid ?

Lõik failist

Põhjasõda

Mis olid Põhjasõja eeldused, sõjas osalenud riigid ?

Saksa vürstiriik (Saksa kuurvürst August II Tugev), Taani kuningriik (Taani kuningas Frederik IV) ja Venemaa (Vene tsaar Peeter I) olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel.
Oli Rootsile vaenulik poliitika, kuna troonile tuli uus kuningas, kel ei olnud kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud ajasid Rootsi-vastast poliitikat.
1697.a näljahäda
1699.a luuakse Rootsi vastu liit
Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda.

Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus)

Narva lahing algas 19. november 1700.a.

Osapooled:Venemaa ja Rootsi
Vägede suurused:Venemaal 30 000 ja Rootsil 10 500 meest.
Tulemus:Rootsi võit

Põhjasõja lõpp, Uusikaupungi rahu

Sõjategevus Eesti alal vaibus ning Tallinn kapituleerus, kuid kannatused eesti rahva jaoks veel ei lõppenud. Liikvel oli rootlaste sõjaväelt tulnud katk. Rahvaarv langes 120 000-140 000 inimeseni. Maal liikusid ringi sissid . Rootsi maavägi oli purustatud , kuid nende merevägi oli veel kaunis tugev ning sõda siiski jätkus veel paarkümmend aastat. Riigis oli rahapuudus.
1721.a sõlmiti Soomes Uusikaupungi rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti- ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa –50 000 rubla – eest teravilja.

Balti erikord

Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsi-aegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsi-aegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele. Samuti said nad tagasi võimu talupoegade üle. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said välismaalased ( sakslased , rootslased, poolakad).
Keskvõimu kõrgeim esindaja oli kindralkuberner . Teda asendasid aadlike hulgast valitud 2 nõunikku. 1730-1740.a hakati koostama aadlimatrikleid ehk nimekirju rüütelkonna liikmetest, mis tagasid aadlile poliitilis-majanduslikud õigused.

Talurahva olukord Vene võimu ajal (Roseni deklaratsioon )

Roseni deklaratsiooniga 1739.a sätestati, et talupoeg oli pärisori, talupoja maa ja vara kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha tööd ja selle suurus polnud määratletud. Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale mitte riigile.
Põhiline vorm oli merekaubandus, sellega seoses tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. Kodumaine tööndus langes. Peamiselt veati välja vilja ja sisse soola. Tekkisid manufaktuurid , üks vanimatest oli Räpina paberivabrik ja Põltsamaa portselanivabrik, samuti Krenholm Narvas.

Katariina II Balti poliitika

Paldiski ja Võru said linnadeks. Katariina II püüdis tühistada Balti erikorda. Vene impeerium pidi alluma ühele keskvalitsusele, see tähendab, et pidid puuduma priviligeeritud alad. Katariina II poliitikat Eestis ajas George Browne.

George Browne tähtsus

Riia kindralkuberner George Browne ajas Katariina II Balti poliitikat Eestis ja püüdis kergendada talurahva olukorda ja kooliharidust edendada.

Asehalduskord (muutused kaardil, poliitilised muutused)

Asehalduskord kehtestati 1783.a, Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaale lisandus Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandi maakond ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, millest sai Võrumaa. Linnaõigused said maakonnakeskused : Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Narva jäi Peterburi alla ja Setumaa Pihkvale. Eesotsas oli asehaldur , maanõunike kolleegiumid ja raad saadeti laiali. Kõigi mõisnike õigused olid võrdsed. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Loodi linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest. Kehtestati ühtne pearahamaks. Tehti samuti perioodilisi hingeloendusi.

Positiivsed määrused

Georg Eisen von Schwarzenberg propageeris pärisorjuse kaotamist ning tõi alternatiiviks turumajanduslikke elemente ehk tema arvamust mööda pidid talupojad oma töö eest palka saama.
1765 .a – võeti vastu positiivsed määrused, millega sätestati:

Talurahvas sai õiguse vallasvarale;
Ülejääki võis turustada;
Kindlad piirid mõisakoormistel;
Ülempiir karistusel 30 vitsa - või kepihoopi;
Võisid kaevata mõisnikud kohtusse.

Pearaharahutused

Ulatuslikud talurahvarahutused puhkesid 1784 .a.
Ajend: Asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist ning enam teotööle ei mindud.
Tagajärg: Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad. Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel. Hukkus viis eesti talupoega Räpina Puuaiasõjas.
Balti rahvas suhtus Vene ülemvõimu üpris halvasti, kuid aadel hästi.

Vaimuelu 18. saj ( pietism , hernhuutlus , ratsionalism )

Pietism

Eesmärk: taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.
Mõju: aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, lähendasid luteri usku, püüdsid asendada senine usudogmade pähetagumine seletamise ja arutlemisega.
Huvigrupp : talurahvas.

Hernhuutlus
- Eesmärk: propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust, püüdsid hävitada vanad kombed.
- Mõju: ehitati palvemajad, hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, suleti kõrtsid.
- Huvigrupp: talurahvas.

Ratsionalism

Eesmärk: rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust.
Mõju: jutlustel pakuti tarku nõuandeid ja uusi teadmisi, see tähendab, et rahvast hariti
Huvigrupp: talurahvas

Rahvaharidus (Eisen ja Hupen)

Tingimused olid halvad, õpetajate puudus, puudusid hooned, õppematerjalid.
1765.a – Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuli rajada igasse suuremasse mõisasse (enne oli igas kihelkonnas).
Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega. Alustas rõugete vastast kaitsepookimist.
August Wilhelm Hupel oli literaat , kes pärandas hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast. Levitas raamatuid ning aitas moodustada lugemisseltse. Peter Wildega anti välja Põltsamaal esimene eestikeelne ajaleht ‚‚Lühhike öppetus...’’

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

173 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dan Uvarov Õppematerjali autor

Põhjasõja üldine kokkuvõte (Narva lahing, Balti erikord, Uusikapungi rahu jms)

põhjasõda

Sarnased õppematerjalid

rtf

Põhjasõda

1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Venevõi

Ajalugu

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu Suur rõhk kõlblusel (kuritegelikkuse vähenemine) Rahva eneseteadvuse kasv Kõrtsidest võõrdumine Hakati hävitama muinasusu paiku Hävitati torupille ja viiuleid · Ratsionalismi levik ratio lad mõistus Üleolev suhtumine vagadusse Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine Püüti rahvale anda kasulikke teadmisi ja nõuandeid Kritiseeriti pärisorjust Hariduselu 18. saj. · Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud · 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult) Koolikohustuse kehtestamine Koolide rajamine igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse · Talurahva seas oli palju lugeda oskajaid · 18. saj. II pool hakkas levima eesti keelne ilmalik kirjandus · 1731.a. esimene teadaolev maarahvakalender · 1766.a. Hupeli esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus..."

Ajalugu

doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei kohuseid. Aadlimatriklid: 1730 40 koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad e aadlimatriklid. Aadel jaotati Liivimaal vastavalt saabumisajale nelja rühma. Matrikkel valmis Liivimaal 1747. aastal. Kokku oli neis ligi 2000 inimest. Peale nende olid uusmõisnikud, keda nimetati kirjanduses ka maiskondlasteks ja kes ei osalenud maapäeval. Linnad: Linnadel säilis omavalitsus. Pärast Põhjasõda säilitasid linnaõigused vaid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, järgnevatel aastakümnetel omandasid need ka Kuressaare ja Valga. Põhjasõjas hävinud linnad läksid ümbruskonna mõisnike kätesse. Kodanikuõigusi jagas raad. Rae eesotsas seisis üks või mitu bürgermeistrit. Linnade ühist vastasleeri rüütelkondadele ei kujunenud, kuna neil oli siseringkonnaski mitmeid tüliküsimusi. Kaubandus: Põhitulu andis merekaubandus. Riia ja Peterburi sadamad muutusid riigi jaoks

Ajalugu

docx

Põhjasõda ja Eesti 18. sajand

PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed käsitöölised kuulusid gildidesse ja tsunffidesse. Räägiti saksa keelt. Eesti Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud linnad halval järjel, kuna kaubandus euroopaga käis riia ja peterburi algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kaudu. Välja veeti teravilja ja metsa. Sisse veeti soola, metalli, ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist soolaheeringat ja tubakat. Levinud SÕBRAKAUBANDUS, talupoeg saatis sõlminud Venema

Ajalugu

doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

vallutada. Rootsile tulid appi Baltikumi inimesed. 1790. a loodi jäägrikorpused Eestimaa kubermangus. See sõda tõi kaasa eestlastele hulga kohustusi kindlustustööde, küüdikohutuste, vägede majutamise jms näol. VAIMNE KULTUUR XVIII SAJANDIL Kultuurimõjutused XVIII saj: Venemaa ei suutnud Eestit kultuuriliselt mõjutada, küll aga suutis Saksamaa. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis. Luterikirik Põhjasõja-järgsetel aastatel: Ka pärast Põhjasõda jäi peamiseks usuks luteri usk. Paljud kogudused aga vajasid õpetajat, kuid teoloogilise hariduse andmine on Tartu Ülikooli tegevuse katkemisega võimatu. Samuti olid kirikuhooned sõjas rüüstatud või hävinud. Kirikumõju oli vähenenud Pietism: Baltikumis hakkas levima uus usuvool- pietism. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest kirikuõpetajad

Ajalugu

doc

Ajalugu Varauusaeg

kaugematest maadest. Põhja-Eesti talupojale oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke vilja vastu. Kagu-eesti talupojad põletasid salaviina ning viisid seda Venemaale. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte talupoegade jaoks.Kaupmehed koondati gildidesse (Tallinnas Suurgild abielus kaupmehed, Mustpeade gild vallalised kaupmehed), mis oli alguses lihtsalt seltskondlik rühmitus; gildi eesotsas oli oldermann Kultuurisaavutused varauusajal. Pietism. Vahetule pärast põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama tunnetamise juures. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikut kiiremini üle saada põhjasõja-järgsest madalseisust. Nende teeneks võib ka lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hernhuutlased. rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste liikumise kaudu. Nad pidasid

Ajalugu

doc

Eesti Vene võimu all

kubermang Liivimaa osas. 2. Poliitilised ümberkorraldused: Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. 3. Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus, mõisad muudeti pärusomandiks. b) Talurahva olukord peale Põhjasõda Talurahvas täielikult balti aadli meelevallas, võrreldes Rootsi ajaga halveneb olukord tunduvalt, ei kuulu nekrutikohustuse alla. 1739 Roseni deklaratsioon ( vastus talupoeg Vohnja Jaani kaebusele ülekohtu vastu) A Talupoeg, koos oma varaga, on mõisniku oma B Rüütelkond võib koormised ise määrata C Rüütelkonnal on täielik õigus oma talupoegade elu ja surma üle otsustada J. G. Eisen, tema kriitika põhipunktid

Ajalugu

pdf

Eesti 18. sajandil

EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetu

Ajalugu

Rohkem sarnaseid