Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Põhikooli matemaatikakursuse põhivalemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Põhikooli matemaatikakursuse põhivalemid #1 Põhikooli matemaatikakursuse põhivalemid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kolja47 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
63
doc

Põhikooli matemaatika kordamine

Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) = = x2y + 3xy2 + x3 ­ 2x2y ­ xy2 + x2y ­ 2xy2 ­ y3 = = x 3 ­ y3 = = (x ­ y)(x2 + xy + y2) b) (3a ­ 2)2 + (2 + 3a)(2 ­ 3a) Lahendus: (3a ­ 2)2 + (2 + 3a)(2 ­ 3a) = 9a2 ­ 12a + 4 + 4 ­ 9a2 = = 8 ­ 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x ­ 1 ­ (24x2 ­ 6x ­ 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x ­ 1 ­ (24x2 ­ 6x ­ 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x ­ 1 ­ 24x2 + 6x

Matemaatika
thumbnail
3
rtf

Matemaatika valemid

Kuup Ruumala: V = a3 Täispindala: St = 6 · a2 AB - diagonaal Risttahukas Ruumala: V = a · b · c Täispindala: St = 2(ab + ac + bc) AB - diagonaal Püströöptahukas Põhja pindala: Sp = a · ha Külgpindala: Sk = P · h Ruumala: V = Sp · h Põhja ümbermõõt: P = 2(a + b) Täispindala: St = Sk + 2Sp Korrapärane püstprisma Põhjapindala - kus n on tahkude arv Külgpindala - Sk = a · h · n Silinder Põhja pindala: Sp = Külgpindala: Sk = 2 · · r · h Ruumala: V = Sp · h = ·

Matemaatika
thumbnail
1
doc

Põhikooli matemaatika teoreemid

Teoreemid Kiirteteoreem: Kui nurga haarasid lõigata paralleelsete sirgetega, siis ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega. Kiirteteoreemi järeldus: Kui nurga haarasid lõigata paralleelsete sirgetega, siis tekivad võrdeliste külgedega kolmnurgad. k ­ sarnasustegur Kaks hulknurka on teineteisega sarnased, kui nende hulknurkade vastavad nurgad on võrdsed ja küljed on võrdelised. Teoreem: Kahe sarnase hulga ümbermõõtude suhe võrdub vastavate külgede suhtega ehk sarnasusteguriga. P / P 1= k Teoreem: Kahe sarnase hulknurga pindalade suhe võrdub nende hulknurkade vastavate külgede suhte ruuduga ehk sarnasusteguri ruuduga. Kitsam variant: Kahe sarnase kolmnurga pindalade suhe võrdub nende kolmnurkade vastavate külgede suhte ruuduga ehk sarnasusteguri ruuduga. KNK (kolmnurkade sarnasuse tunnus kahe külje ja nendevahelise nurga järgi): Kui ühe kolmnurga kaks külge on võrdelised teis

Matemaatika
thumbnail
19
docx

Pi põhikooli matemaatikas

Saadud tulemus ei ole aga kuigi täpne, sest nii me mõõdame mitte ringjoone, vaid murdjoone pikkust. Ringjoone pikkuse arvutamiseks vajaliku eeskirja saamiseks teeme ühe katse. Võtame mingi ümmarguse eseme, näiteks konservipurgi. Paneme selle purgi küljeli siledale lauale ning märgime laua ja purgi puutekoha nii laual purgil. Veeretame purki mööda lauda ühe täisringi võrra ning mõõdame läbitud teepikkuse. See ongi purgi ümbermõõt, mida tähistame tähega C. Täpsema tulemuse saamiseks võib purki veeretada mitu täisringi ja siis jagada läbitud teepikkus täisringide arvuga. Seejärel mõõdame purgi diameetri d, kasutades selleks kaht nurklauda ja joonlauda. Nüüd arvutame, mitu korda on purgi ümbermõõt suurem diameetrist. Selleks jagame ümbermõõdu diameetriga. Kui see katse on hoolikalt tehtud, siis jagatis peab jääma piiridesse 3, 1...3, 2. Täpsed arutlused kinnitavad (nendega tutvud vanemates klassides),

Matemaatika
thumbnail
5
doc

Matemaatika Põhikooli Valemid

Valemid a1 = a (ab)n = an bn a0 = 1 a n =an (an)m = anm an . am = an+m a-n = an an an-m am 1) ax2+bx=0 = x(ax+b) = x1=0 ja x2= -b Taandamata Ruutvõrrand 2) ax +bx+c=0 = x1,2= -b + b2-4ac = a(x-x1)(x-x2) 2 Taandatud Ruutvõrrand 3) x +px+q = x1,2= -p + p2-q = (x-x1)(x-x2) 2 Viete i teoreem x1+x2=-p X1 . x2= q Tegurdamine 2 2 (a+b)(a-b) = a -b 2 Ax +bx = x(ax+b) (a+b)2 = (a+b) . (a+b) = a2+2ab+b2 Ax2+bx+c = a(x-x1)(x-x2) (a-b)2 = (a-b) . (a-b) = a2-2ab+b2 A3+b3 = (a+b)(a2-ab+b2) (a+b)3= a3+3a2b+3ab2+b2

Matemaatika
thumbnail
2
docx

Põhikooli matemaatika proovieksami ülesanded 2013

PÕHIKOOLI MATEMAATIKA PROOVIEKSAMI ÜLESANDED 2013 Pane tähele! Ülesanded 1, 2, 3, 4 ja 5 on kohustuslikud ja valikülesannete (6, 7) hulgast lahenda omal valikul veel üks ülesanne. Maksimaalselt on võimalik kuue ülesande lahendamise eest saada 50 punkti. Ülesannete lahendamiseks on aega 180 minutit. Sul on lubatud kasutada taskuarvutit ja joonestusvahendeid. Jooniseid täienda vastavalt vajadusele ülesannete lehel, s.t. neid pole vaja lahenduste lehele uuesti joonestada. Hindamine: 45-50 punkti ­ hinne ,,5"; 35-40 punkti ­ hinne ,,4"; 23 ­ 34 punkti ­ hinne ,,3"; 10-22 punkti ­ hinne ,,2"; 0-9 punkti ­ hinne ,,1". Ülesanne 1. (8 punkti) a3 - ab2 a 2 + b2 1 : + 2b a= 27 2 Lihtsusta avaldis a - ab a

Matemaatika
thumbnail
2
pdf

Matemaatika valemid

2 2 2 1 1 y=ax2 + bx y=ax2 + bx +c tan= = a cos 3 2 1 tan tan(90o - ) 2 2 2 sin2 + cos2 =1 P ­ ümbermõõt, S ­ pindala, a,b,c,d ­ küljed, d ­ diagonaal h ­ kõrgus, k ­ kesklõik tan 1 sin P- põhja ümbermõõt, H ­ ruumilise kujundi kõrgus

Algebra I
thumbnail
28
docx

Põhikooli lõpueksam matemaatikast

r – siseringi raadius R – ümberringi raadius 27. Korrapärase hulknurga sisenurkade summa, ümbermõõdu ja pindala leidmine. n=6 α =(6-2)180° : 6 4×180° 720° 720° : 6 = 120° Vastus: α =120° n=6 a = 8 cm P = na = 6 × 8 = 48 (cm) Vastus : P = 48 cm. Jaotame n-nurga n võrdseks kolmnurgaks, mille alus on a ja kõrgus r. Iga sellise kolmnurga pindala on ar:2 ja n korda suurema hulknurga pindala : S = nar : 2 S = Pr : 2 S = pr, kus P = na on n-nurga ümbermõõt ja p = P : 2 on pool ümbermõõtu r - hulknurga apoteem (siseringjoone raadius) 28. Kolmnurga ümber- ja siseringjoone leidmine.  Hulknurga küljed on ümberringjoone kõõlud. - Kõõlhulknurk  Siseringjoon puudutab hulknurga külgi. - Puutujahulknurk  O-keskpunkt,  R-ümberringjoone raadius,  r-siseringjoone raadius. 29. Kõõl- ja puutuja hulknurk, apoteem. Hulknurga küljed on ümberringjoone kõõlud (Kõõlhulknurk).

Matemaatika



Lisainfo

1. Harilike murdude liitmine2. Harilike murdude lahutamine3. Harilike murdude korrutamine4. Harilike murdude jagamine 5. Astmete korrutamine 6. Astmete jagamine7. Astme astendamine 8. Korrutise astendamine9. Jagatise astendamine 10. Lineaarvõrrandi lahend11. Taandatud ruutvõrrandi lahendivalem13. Ruutkolmliikme tegurdamine14. Ruudu ümbermõõt ja pindala15. Ristküliku ümbermõõt ja pindala16. Kolmnurga sisenurkade summa 17. Kolmnurga pindala18. Rombi ümbermõõt ja pindala19. Rööpküliku ümbermõõt ja pindala20. Täisnurkne kolmnurk21. Kuubi pindala ja ruumala22. Risttahuka pindala ja ruumala

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun