50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisa Leppik
Õppematerjali autor
§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x
EAL, dok. lk.298, 294) - vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeerimine keeld müüa talupoegi maast lahus piirati kodukariõigust talupojal on õigus omada ja pärandada vallasvara 3)1804 Eestimaal: teorendi normeerimine
· 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult) Koolikohustuse kehtestamine Koolide rajamine igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse · Talurahva seas oli palju lugeda oskajaid · 18. saj. II pool hakkas levima eesti keelne ilmalik kirjandus · 1731.a. esimene teadaolev maarahvakalender · 1766.a. Hupeli esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus..." Pärisorjuse kaotamine Eestis: Mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet (18. saj. Lõpp) Talupoja koormiste tõus reformide taotlused 1802 maapäeval võeti vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv (iggaüks), mille olulisemateks säteteks olid talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine ning teokoormiste viimine vastavusse talu majandusliku kandevõimega rahutused talurahva seas, sest seadus ei rahuldanud
1. Talurahvast haaranud usuvahetusliikumised 19. sajandi I ja II poolel. 1845. a suvel toimus Lõuna-Eestis massiline astumine vene õigeusku. Talupojad uskusid, et ,,keisri usku" astudes saavad nad vaba maad, vabastatakse teoorjusest ja kaasneb muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese vahetas usku, enamik neist olid vaesed. Maale tekkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine muutub venekeelseks, koolide õppet
Tartu Ülikool Õigusteadkond Tallinnas Eraõiguse instituut Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis Referaat Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2
koole. *Lugemisvara-Lugejaid oli palju,seega oli vaja lugemismaterjale.Selleks olid piibel,palve- &lauluraamtud.Ilmus ka 1.maarahva kalender.Hakati kirjutama ka raamatuid.Tuntumad oli Arveliuse&Willemanni poolt. *Ehituskunst-Põhjasõja pärast peatus ehituskunsti areng.See tõusis Kadrioru lossi ehitamisega.18.saj2.poolel ehitati veel Palmse mõis ning alustati klassistsislikus stiilis arhitektuuri.Tarus rajati uuesti terve kesklinn&ülikooli hooned. 4)Pärisorjuse kaotamine Eestis *1.kriisinähud mõisamajanduses - 19saj.lõpul tekkisid esimesed kriisinähud,kuna tarbimis tase õletas mõisade majanduslikku kandevõimet.Mõisinikud võtsid võlgu ja nende maksmiseks rajati uusi põlde ja tõsteti talupoja koormisi,lõpuks saadi aru,et nii ei tulda kriisiist välja *Reformide taotlused-Mõisnkud olid reformide vastu ning talurahva õigusetu olukord Baltikumis andis halba mainet kogu Vene riigile.Merkel&Petri kirjutasid raamatud talupoegade seisundist
levitamine · Johann Wilhelm Krause- arhitekt (ülikoolihoone) · Garlieb Merkel- ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", püüdis pärisorjust kaotada · Johann Cristoph Petri- ,,Eestimaa ja eestlased", kritiseeris pärisorjust · Johan Leinberg- üks väljarändamisele kihutajaist, kes kogus kokku hulga rahvast, et suunduda Krimmi elama. Inimesed ootasid kuude kaupa Leinbergi lubatud ,,valget laeva". Ta vähendas väljarändamist Eestist. Loobus kõigest ja hakkas palvetunde pidama. · Georg Friedrich Parrot- taasavatud TÜ esimene rektor · Wilhelm Struve- astronoom · Moritz Hermann Jacobi-füüsik · Janis Cinze- Valga seminari rektor 10. Mõisamajanduse kriis: vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. 11. Mõisnikke sundis talupoegade seadustega nõustuma see, et mõisnike laenu saamine sõltus sellest, kuidas rüütelkond talupoegade kaitseks samme astub. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid