50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Norra
Õppematerjali autor
Euroopast. I MS tulemusena muutus Euroopa poliitiline kaart impeeriumid kadusid (Austria-Ungari, Osmanite ehk Türgi impeerium, Saksa impeerium, Venemaa). Euroopa poliitilisel kaardil tekkis rida uusi riike, mida seal varem ei olnud (Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Austria, Ungari, Jugoslaavia). Olulised tunnused kaardil: Saksamaa ja Venemaa on enne I MS piiririigid, iseseisvad on Soome, Eesti, Läti, Leedu, ...) Versailles' süsteem Euroopa poliitiline korraldus pärast I maailmasõda. Esialgu ei olnud Saksamaale teada, kui palju ta peab maksma reparatsioone. Hiljem selgus, et selleks oli 296 miljardit kuldmarka. See tähendas, et seda võis tasuda näiteks erinevate kaupadega (kivisüsi, puit jne). Saksamaa oleks pidanud reparatsioone tasuma kuni aastani 1963. Enamik reparatsioonidest läks Prantsusmaale. Pärast I MS oli Prantsusmaal kasutada Euroopa suurim armee. Peagi selgus, et need
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik
SISUKORD 1 1. Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel. ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused,
liitlasriikide ühtse poliitika Baltimaade suhtes. See komisjon käsitles Baltimaid kui tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Saksamaa pidi loobuma igasugustest pretensioonidest neile territooriumidele, mis asetsesid põhja pool sõjaeelset Saksa-Vene piiri. Nende territooriumide edaspidine saatus jäeti lahtiseks. Erandina pidi Saksamaa tunnustama Poola täielikku sõltumatust. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT tegutses ajavahemikus 1920-1946 ning oli loodud Pariisi rahukonverentsil. Oma ülesehituselt oli see eeskujuks tänapäevasele ÜRO-le. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igaühel neist üks hääl. Rahvasteliidu Nõukogu võiks võrrelda ÜRO
süsteem peaminister · Kaheparteiline süsteem Ameerika Ühendriigid · I MS andis USAle majandusliku võimsuse > kui enne sõda tuli USAl maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USAle ca 500 miljonit dollarit aastas. · USA oli nn maailma töökoda - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest · kuni 1921 võimul DP (Demokraatlik Partei/Wilson) - pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida · 1921-1933 võimul VP (Vabariiklik Partei) -nende põhimõteteks: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu; propageerisid individualismi ja Ameerikat kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. o Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920-1929
AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks · Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses seoses ületootmisega · 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid mille hinnad langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid