D IU M IN m i s- Kee eratuur e m p t all t C , me l a v 0 ° r g l t su 200 is- ke e l t u l a m u r rv u s S ra t u v ä g e p e b e v a l tem °C , h õ 5 6 . 6 , 31 k e 1 s 7 ta h e d u h m e tih 3 pe Mg / m v e e s s tuv l a h u i tt e m IIIA r ü Järje hma ele n men asub umber: t 5 pe 4 9 49 p root rioodis neut o ronit nit ja ele
ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5
•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus – üldinimlikud põhimõtted – eksisteerib r
Jossif Stalin 1 Sissejuhatus · Jossif Vissarionovits Stalin . · 21.detsember 1879 Gruusia, Gori 5.märts 1953 Moskva lähistel . · Ristitud. · Lõpetanud Gori vaimuliku kooli. · 10 lastpalju naisi. ·. 2 · Nõukogude liidu juht. · Jätkas Lenini poliitikat. · Sajandi hirmsaim Diktaator. 3 Jossif Stalin · Tõlkes tähendab see "terasmeest." · Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. · Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris. · Kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. 4 Elukäik · Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani. · Tegeles partei rahastamisega. · Tema osa oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne. 5 · 1930ndad
HÜLJES referaat Axel S isukord: S isukord: 2 S issejuhat us 3 3 . Hal l hül jes (Hal ichoerus grypus Farb.) 4 3 .1. Kehamõõt med ja kehamass 4 3 .2 . El ukoht 4 3 .3 . Toit umine 4 3 .4 . Areng 4 3 .5. Ohust at us 4 4 . Viigerhül jes (Pusa hispida S chreb) 5 4 .1. Kehamõõt med ja kehamass 5 4 .2 . El ukoht 5 4 .3 . Toit umine 5 4 .4 . Areng 5 4 .5. Ohust at us 6 Pil did 7 Joonis 9 Kokkuvõt e 10 Kasut at ud al l ikad: 11 S issejuhat us Maail mas on 4 50 0 l iiki imet ajaid. Eest is on neist 6 5 l iiki. Val isin neist hül ge, kuna nendest on viimasel ajal pal ju jut t u ol nud. Hül ged on l oival ised imet ajad. Kokku on neid 19 l iiki. Nad kuul uvad hül gl ast e sugukonda. Nende l oibadel on t ugevad küünised. Kõrval est i neil ei ol e, sukel dumisel sul guvad kõrva- ja ninaaugud. Hül ged el avad kül ma- ja parasvööt me merede ran
HÜLJES referaat Axel S isukord: S isukord: 2 S issejuhat us 3 3 . Hal l hül jes (Hal ichoerus grypus Farb.) 4 3 .1. Kehamõõt med ja kehamass 4 3 .2 . El ukoht 4 3 .3 . Toit umine 4 3 .4 . Areng 4 3 .5. Ohust at us 4 4 . Viigerhül jes (Pusa hispida S chreb) 5 4 .1. Kehamõõt med ja kehamass 5 4 .2 . El ukoht 5 4 .3 . Toit umine 5 4 .4 . Areng 5 4 .5. Ohust at us 6 Pil did 7 Joonis 9 Kokkuvõt e 10 Kasut at ud al l ikad: 11 S issejuhat us Maail mas on 4 50 0 l iiki imet ajaid. Eest is on neist 6 5 l iiki. Val isin neist hül ge, kuna nendest on viimasel ajal pal ju jut t u ol nud. Hül ged on l oival ised imet ajad. Kokku on neid 19 l iiki. Nad kuul uvad hül gl ast e sugukonda. Nende l oibadel on t ugevad küünised. Kõrval est i neil ei ol e, sukel dumisel sul guvad kõrva- ja ninaaugud. Hül ged el avad kül ma- ja parasvööt me merede ran
HÜLJES referaat Axel S isukord: S isukord: 2 S issejuhat us 3 3 . Hal l hül jes (Hal ichoerus grypus Farb.) 4 3 .1. Kehamõõt med ja kehamass 4 3 .2 . El ukoht 4 3 .3 . Toit umine 4 3 .4 . Areng 4 3 .5. Ohust at us 4 4 . Viigerhül jes (Pusa hispida S chreb) 5 4 .1. Kehamõõt med ja kehamass 5 4 .2 . El ukoht 5 4 .3 . Toit umine 5 4 .4 . Areng 5 4 .5. Ohust at us 6 Pil did 7 Joonis 9 Kokkuvõt e 10 Kasut at ud al l ikad: 11 S issejuhat us Maail mas on 4 50 0 l iiki imet ajaid. Eest is on neist 6 5 l iiki. Val isin neist hül ge, kuna nendest on viimasel ajal pal ju jut t u ol nud. Hül ged on l oival ised imet ajad. Kokku on neid 19 l iiki. Nad kuul uvad hül gl ast e sugukonda. Nende l oibadel on t ugevad küünised. Kõrval est i neil ei ol e, sukel dumisel sul guvad kõrva- ja ninaaugud. Hül ged el avad kül ma- ja parasvööt me merede ran
Fotosünteesi kiirus sõltub • CO2 hulgast atmosfääris, selle sisalduse tõus kuni ca 3% õhu koostisest intensiivistab fotosünteesi; • valguse intensiivsusest, teatud tasemeni suurenev valgustatus intensiivistab fotosünteesi; • taime tüübist; erinevus on varju- ja valgustaimede ja paljude teiste puhul; • tuule tugevusest, fotosünteesile mõjub nii taime jahutamine kui CO2 "juurdetoomine"; • temperatuurist, piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; • taime vee-ainevahetusest, fotosünteesiks on soodne väike vee-defitsiit, kuna siis on õhulõhed parajalt lahti — liigse veehulga või kuivuse korral õhulõhed sulguvad; 6CO2 + 12H2O ———» C6H12O6 + 6O2 +6H2O
Kõik kommentaarid