PÄIKESESÜSTEEMI
KAUGEIMAD OBJEKTID
SEDNA JA ERIS
Väited planeetide kohta:
· 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja
praktiliselt ringikujulised.
· 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese
pöörlemisega.
· 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse
järgi.
· 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas.
· 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes
kaldu.
· 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori
tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas.
· 7. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt
lugedes) neli väikest ja tihedat, siis kolm suurt, väikese
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ant
Õppematerjali autor
asteroidi vöös ja moodustab selle massist 1/3. Cerese diameeter on 950 kilomeetrit. Ta asub Päikesest 2,767 astronoomilise ühiku kaugusel ja Cerese pöörlemisperiood kestab 9 tundi ja 4 minutit. Ta pinnas on arvatavasti jää ja hüdreeritud mineraalide, nagu näiteks karbonaat ja savi, segu. Ceres on nimetatud Rooma taimede ja põllukasvatuse jumalanna järgi. Lühikest aega kutsuti Saksamaal seda ka Heraks ja Kreekaks kutsutakse Cerest Demeteriks. 136199 Eris 136199 Eris on kääbusplaneet, mis on Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati 29. juulil 2005. Kuna Eris oli suurem, kui Pluuto, siis kiideti heaks ta definitsioon ning Eris kvalifitseerus kääbusplaneediks. 136199 Erise tiirlemisperiood kestab 556,7 Maa aastat. Michael E. Brown teatas aprillis 2006,
Meie Päikesesüsteem ja selle 9 planeeti (Järgnev on kirjutatud allika 5 põhjal kirjutatud, edaspidi on sulgudes ainult viida number) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,3 protsenti Päikese massist, seega on nende mõju Päikesele tühine. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Väide, et tegu on just süsteemiga , mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väit
suhtes on 8 kraadi veereb nagu jalgpall oma orbiidil; pöörleb vastupidises suunas tiirlemisele; aastaajad vahetuvad järsult. Neptuun 1. Kuidas avastati Neptuun? V: Uraani liikumises avastati häire ja arvutati välja kui suur võiks olla Uraani taga asuva planeed mass ja trajektoor, mis neid häireid põhjustas; 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? V: Päikesesüsteemi massiivsemaid kaaslaseid liigub Neptuuni pöörlemisele ja tiirlemisele vastassuunas. Pluuto-Charon 1. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. V: kasksikplaneet teineteisele väga lähedal; tiirlevad ümber ühise masskeskme, mille tsentriks ei ole Pluuto, masskese asub Pluuto lähedal; mõlemad on suured lumapallid, mis on kosmilise tolmuga segatud; Charon on 2x väiksem Pluutost; Koostiselt sarnanevad rohkem komeetidega; 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti
Päikesesüsteem Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- t�
1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on
Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neooni st ja argoonist
planeetidel kokku. Kui päikesesüsteemis oleks teisi, massilt Päikesega võrreldavaid kehi, oleks planeetide liikumine nii keeruline ja ettearvamatu, et Newtoni üritus oleks määratud läbikukkumisele; tema käsutuses olevate vahenditega olnuks tal praktiliselt võimatu arvutada ja rahuldavalt ennustada planeetide asendeid taevavõlvil, ehkki gravitatsiooniseadus oleks täpselt samavõrd kehtinud. Inimteaduse edenemise õnneks on meie Päikesesüsteemi ehitus küllalt lihtne, et selle selgitamist võis ette võtta Newtoni või Leibnizi arvutuismeetoditega. On teada, et komplitseeritumas süsteemis liiguks planeedid korrapäratult, säilitamata kindlat kaugust oma päikesest; säärases süsteemis ei saaks elu areneda, sest selle hävitaks liigse kuumuse ja külmumise vaheldumine. Seega poleks ilma Päikesesüsteemi lihtsa struktuurita olnud elu maapeal, ei inimkonda ega Newtonit ega Einsteini mitte kedagi, kes oleks seletanud
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid