Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Puuupuhkpillid ja vaskpuhkpillid (2)

3 HALB
Punktid
Puuupuhkpillid ja vaskpuhkpillid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merjekas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.

Huuliku erinevad tüübid 1.aukhuulik-flööt 2. ühekordne lesthuulik ehk trost- saksofon, klarnet 3. kahekordne lesthuulik ehk topelttrost-fagott, oboe Flööt Flööt on vanim puupuhkpill, kõige kõrgem. Kõige levinum on hõbeflööt. Tänapäeval on aga väga tuntud põikflööt(15 auku) Tuntuimad mängijad on Neeme Punder ja Mihkel Peäske. 1. puupuhkpill millel võeti kasutussele oli klapppuhkpill. Leiutas Theobald Boehm. Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpill on lühem või pikem metall toru,mille ühes otsas asub kausshuulik ja teises kõlalehter. Vaskpuhkpilli valmistatakse põhiliselt metallisulamitest(messingist) Kõla on terav,plekine. Heli tekib õhusamba võnkumisest. Vaskpuhkpillid olid sirged,vähehelilised. Neid pikendati ja painutati. 19 saj. Leiutati ventiilisüsteem. Sordiin on kõla ja tämbri tugevuse muutmiseks. Sordiini tehakse pappist,puust,metallist. Trompet

Muusika
thumbnail
12
docx

Pillide tundmine

Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter ­ Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid ­ isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid ­ võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid ­ võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid ­ võnkuv õhusammas (oboe, orel) 5) Elektrofonid ­ heli tekitatakse elekrooniliselt D Liigitamine ulatuse järgi : 1) Sopranpillid ­ flööt, klarnet, viiul, trompet

Muusika
thumbnail
3
doc

Puhkpillid - flööt, oboe, klarnet

Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast

Muusika
thumbnail
7
doc

Puhkpillid

KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille

Muusika
thumbnail
13
doc

Puhkpillid

.................lk. 12 Lisa2 ..................................................... lk. 13 Lisa3 .................................................... lk. 14 2 Sissejuhatus Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond. puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Põhimõteliselt on kõik puhkpillid torud, millesse puhutakse. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Suurematel ja madalama häälega puhkpillidel oleks toru sirgena liiga pikk, kohe hea hulga meetreid. 3 Üldist Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond. puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (ka mõnest muust metallist)

Muusika
thumbnail
16
ppt

Puhkpillid

Puhkpillid Reet Jürima 2011 Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad: 1. puupuhkpillid (PPP) 2. Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid Flööt Oboe Klarnet Fagott Saksofon Flööt Tänapäeva flöötide eelkäijaks on plokkflöödid Kuula YouTube ­ Plokkflöödilugu Flöödi kohta räägitakse huvitavaid legende, näit. pillimees olevat meelitanud flöödimänguga rotid linnast välja või pannud kõik oma võluflöödi järgi tantsima Kuula YouTube - Greg Pattillo - Piano/Flute/Bea tbox Oboe Oboe on üks kõige raskemini õpitavaid

Muusika
thumbnail
7
docx

Vana Kreeka pillid

16. sajandi alguseks oli Citola ,muutunud igal pool cittern'iks. Algaastail tegi cittern läbi palju teisendusi, kaasa arvatud keelte arvu kasv 5-lt 12­le. Rataslüüra Rataslüüra, mille algnimetus oli organistrum, on teatud tüüpi mehaaniline viiul, mis suudab mängida korraga paari või rohkemat nooti ning samal ajal burdoonbassi. See ehitati kirikuis ja kloostrikoolides kasutamiseks, et õpetada muusikat ja mängida lauljaile ette õigeid noote. 10. sajandi lõpust tuntud 3 keelega pillid olid vähemalt 2 m pikkused. Mängimiseks asetati need kahe mängija põlvedele. Üks keeras vänta, et panna pöörlema ratas, teine vajutas klahvidele. 1300. aastaks oli organistrum kujunenud palju väiksemaks ja seda mängis üks inimene. Rataslüürast sai menestrelide muusikariist ja see rippus mängimise ajal rihmaga üle õla, eriti pimedail muusikuil ja kerjustel. Tsitter Tsitriks nimetatakse keelpille, mis ei kuulu harfide, lautode ega lüürade hulka. Nendel pillidel saab

Muusika
thumbnail
6
pptx

Puhkpillide esitlus

orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc Klarnet Klarnet on puupuhkpill. Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini in B ja in A klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit. In B ja in A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad - transponeeriv muusikainstrument http://www.youtube.com/watch?v=85LEmAMv1Dc Puupuhkpillid Vaskpuhkpillid Ø Saksofon Ø Trompet Ø Klarnet Ø Bassklarnet Ø Metsasarv Ø Fagott Ø Tromboon Ø Oboe Ø Inglisarv Ø Tuuba Torupill Trompet Ø Ø Ø Pasun Ø Kornet

Muusika



Lisainfo

flöödid,oboe,klarnet,fagott,saksofonid, trompet, metsasarv

Kommentaarid (2)

KossuKrissu profiilipilt
Kristel Talv: väga hea töö
18:11 22-11-2011
viktoria2000 profiilipilt
viktoria2000: väga hästi tehtud töö
19:04 05-02-2014
Wedru profiilipilt
Wedru: suur abi
19:33 24-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun