100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 64 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Semjon
Õppematerjali autor
rahu ühiskonnas. Riiklikust võimust kõrgem oli jumalal, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Keskaegset poliitilist mõtet ei huvitanud mitte tegelikud riigid, nende ülesehitus, võimusuhted jne, vaid ideaalsest riigist, mida tegelikult ei eksisteerinud, kuid mille loomist peeti tähtsaimaks. Selle maapealse kuju lõi Kirikuriik. Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises Algas renessanssiajastu, mille aluseks ja taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Tekkis humanistlik arusaam maailmast, mis ei tuginenud enam usule jumalasse, vaid inimese mõistusesse ning selle loovusele. Taandus kiriku osa. Machiavellli arvates rajaneb poliitiline tegevus jõul ja kasusaamisel. Bodin toetus mõttele et riiklik võim peab olema suveräänne. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid ette tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid Prantsusmaa, 18 sajandil. Ühel pool oli absolutistlik kuningavõim ja
Itaalia, Mehhiko Poliitilise kultuuri ideaaltüübid Almondi ja Verba järgi, lühikirjeldus - kogukondlik poliitiline spetsialiseerumine on minimaalne, st puudub erinevate poliitiliste rollide selge erinevus ning inimene ei ole poliitikast huvitatud ega teadlik. allutav eksisteerib poliitiliste rollide ja institutsioonide erinevus, kuid kodanikud on passiivsed, nad on teadlikud vaid poliitilisest süsteemist kui tervikust ja väljundipoliitikast. osavõttev eksisteerib poliitiliste rollide erinevus ning kodanikud mõjutavad poliitikat. Poliitikast osavõtja on teadlik poliitikast nii sisendi kui väljundi mõttes ning on aktiivsed. Tasakaal riigi ja ühiskonna vahel - stabiilne demokraatia nõuab ühelt poolt liidrite võimet ja võimu otsusi vastu võtta valitseda ning teiselt poolt kodanike osavõttu poliitikast.
Domineeris religioon. Keskne idee: jumal on maailma ja inimese looja, tema seadused on inimese tegevuse ja ühiskonnaelu alus. Riigiõpetliku kuju andis sellele konseptsioonile aurelius Augustinus. Aurelius Augustinus (354 -430). Arvas, et tõde tunnetatakse mõistusele rajatud mõtlemise kaudu. Teda peetakse teoloogilis-kristliku tunnetusteooria rajajaks. De Civitate Dei (413-427). Lahutas poliitikast religiooni ja moraali ning lõi nende uue seose. Selles seoses on kirik poliitilisest võimust sõltumatu ja pigem juhib seda } see mõjutas tuntavalt keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Arvas, et inimkond moodustab ajalooprotsessis kaks riiki ilmaliku riigi ja kristliku ehk jumalariigi maa peal. Arvas, et üksikisiku ja riigi elu kulgeb jumala ettemääratud kava (predestinatsiooni) kohaselt. Aquino Thomas (1224 1274), teda peetakse keskaegse kristlik-teoloogilise mõtteviisi tipuks. Ühendas oma
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1. Poliitika olemus ja mõiste Poliitik
kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks, mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng Kuigi me saame väita, et kõigil ajaloolistel perioodidel pea kõigis geograafilistes regioonides on püütud õpetada poliitikat ning pidevalt on suurenenud arusaamine poliitikast, on politoloogia (võime nimetada ka modernseks politoloogiaks), mida õpetatakse ja uuritakse sotsiaalteaduste raames, siiski väga noor teadus – natuke üle 100 aastat vana. Sünnimaaks peetakse USA-d, kuna seal arenes kapitalism kõige kiiremini. Politoloogia tekkis tänu rahvusvaheliste korporatsioonide arengule, kuna need laienesid üle riigi piiride ning tekkis vajadus tiheda infovahetuse järgi. Vana-Kreekas ja keskajal uuriti politoloogiaga seonduvat poliitilise
b) Turg jätab paljud inimesed kannatama mitmete majanduslike ja sotsiaalsete puudujääkide kätte, pannes nad ebavõrdsesse olukorda. 3) Radikaalne- on vasak ja parem. Vasak-radikaalne defineerib riiki kui erinevate gruppide esmast teenijat. Igat riiki nähakse kui struktuuri, mille peamine ülesanne on esindada ja laiendada dominantse grupi huvisid ühiskonnas. Radikaalsed toetavad üldiselt fundamentaalset eesmärki poliitilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest võrdsusest. Tavaliselt nõuab see revolutsioonilist poliitilist vägivalda. Nõnda muutub res publica haldusala väga suureks, kõik tegevused, ka ressursid peavad olema riigi poolt kontrollitud, teenimaks ühiskonda. Poliitika kujundamise protsess (päevakorda võtmine, probleemi defineerimine)
intelligentsust, andeid ja südametunnistust ning rahuldada hingelisi ja muid vajadusi. Nad põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse. Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud: a) inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest b) inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas muutuv, arenev, teisenev. 72. Tutvusta inimõiguste põhiliike (2 jaotust) ja põhiallikaid (maailm ja Euroopa). Isikuõigused, sh õigusemõistmisalased Kodanikuõigused (poliitilised õigused) Põhiallikad maailmas: 1945 ÜRO harta, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon
seadusandluse alusel; liberaalse demokraatia ja autoritaarsuse vahe -- eliidi osa seadusandluses on liberaalse demokraatia puhul laiem, kui autoritaarsuse korral; pigem laiendatud eliidi valitsemine; autoritaarsuse korral kitsa (mikrosegmendi) eliidi valitsemine - John Locke (‘Kaks esseed riigi kohta’, 1690) – riik ja seadused on vabaduse tagatis, - Thomas Jefferson (USA iseseisvusdeklaratsioon, 1776) – kodanikel on õigus valitsus kukutada, - James Madison (‘Föderatsioonikirjad’, 1776) – vabadust kaitstakse konstitutsionaalse süsteemiga. o Kesksed terminid kokkuvõtteks: - indiviidide ‘loomupärased’ õigused, - utilitarism (Jeremy Bentham, ‘Moraali ja seadusandluse põhimõtted’, 1789), - laissez-faire (Adam Smith, ‘Rahvaste rikkus’, 1776), ‘nähtamatu käsi’, - sotsiaaldarvisnism (Herbert Spencer, ‘Inimene riigi vastu’, 1884), - sotsiaalliberalism, - keneisianism (John M. Keynes),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid