50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
109 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jyrima
Õppematerjali autor
Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; · hea töödeldavus; · korrosioonikindlus;
...........................................12 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 SISSEJUHATUS Elektrimaterjalide all mõistetakse elektriseadmete ehitamisel (tootmisel), hoidmisel, remondi- ja hooldustöödel käsutatavaid materjale. Otstarbest lähtudes võib need liigitada isoleer-, juhtme-, pooljuht-, magnet-, konstruktsiooni- ja abimaterjalideks. Kasutuskoht määrab reeglina ara ka nende vajalikud omadused.Isoleermaterjalidel peab olema eelkõige suur elektritakistus, küllaldane temperatuuri- ja niiskusekindlus, samuti mehaaniline tugevus. Klassikaliselt jagunevad elektrimaterjalid: dielektrikud (isoleermaterjalid), pooljuhid, elektrijuhid, magnetmaterjalid. Lisaks on tänapäeval lisandunud elektrimaterjale, mis omadustelt kuuluvad mitmesse liiki või ei sobi üldse varasemalt antud klassikalise klassifikatsiooniga. ISOLEERMATERJALID Isoleermaterjalide liigitus
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis
Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis.
..5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni) - roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20 %Ni) - legeermalmides (1...6% või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni) Ni suurepärast korrosioonikindlust saab parandada vase, kroomi või molübdeeniga legeerides. Inkonell, hastelloi ja nimonik on tuntud supersulamitena (super alloy), kuna nad on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel. 5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid,
Sobivad külmsurvetöötluseks Väikestes kogustes Al ja Sn lisamine parandab korrosioonikindlust merevees Pb lisamine parandab lõiketöödeldavust Pronksid Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium- pronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Alumiiniumpronkside omadused on analoog- sed tinapronkside omadega. Need sulamid on eelkõige ühefaasilised ja hea külmsurvetöödeldavu- sega, kusjuures kahefaasilisi sulameid kasutatakse eelkõige valatult või kuumsurvetöödeldult. Ränipronksid. Tehnikas kasutatavad ränipronksid sisaldavad tavaliselt 3% Si ja on homo- geense ühefaasilise struktuuriga.Räni- pronksid legeeritud väikestes kogustes Mn-ga (kuni 1%). hefaasilisest struktuurist tulenevalt on
Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse).
Moodustage sobivad paarid lahustuvuste alusel. a. PP süsivesinikud b. CR kloreeritudsüsivesinikud c. PET alused/happed d. EP ketoonid e. PVOH vesi 8. Kumb omadus iseloomustab polümeeri sulami voolamisel. a. Viskoossne/njutoonne voolamine b. Väikesed/suured hõõrdejõud c. Nihkevedeldumine/nihkepaksenemine d. Ahelate lahtihargnemine/põimumine e. Suur/väike soojuse eraldamine 9. Kumb tingimus iseloomustab plasti klaasiolekut võrreldes kummiolekuga. a. Madalam/kõrgem temperatuur b. Kõrgem/madalam tihedus c. Suurem/väiksem elastsusmoodul d. Segmentide liikumine/aatomite vibratsioonliikumine e. Jäikus/elastsus 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Õhuke kilepakend LLPDE b. Akukorpus HIPS c. Sööginõud PS d. Soojusisolatsioon EPS e. Antiadhessioonkate PTFE f. Sulaliim PA g
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid