View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Wednesday 16 March 2011 09:36 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:40 Time spent: 00:04:18 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3.
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E
B. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem C. Mõlemad on staatilised koormamise viisid D. Tõmbeteim ei erine surveteimist Score:3/3 7. Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 10 551N ja katsekeha ristlõike pindala S=55mm2 Student Response Answer:188 Units:N/mm2 Score:4/4 8. Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 28 145N ja katsekeha ristlõike pindala S=35mm2 Student Response Answer:804.14 Units:N/mm2 Score:4/4 9. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student ResponseFeedback A. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 B
Total score: 93,61/100 = 93,61% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Score: 2,7/2,7 3. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, P Score: 2,7/2,7 4. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, P Score: 2,7/2,7 5.
Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr 5 Polümeermaterjalid > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 5 Polümeermaterjalid Started: Tuesday 12 May 2009 17:49 Submitted: Tuesday 12 May 2009 17:56 Time spent: 00:06:48 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Plastid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. molekulid 0% 2. polümeer 100% 3. monomeer 0% 4. aatomid0% Score: 10/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere ahela väliskuju järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kahemõõtmeline, kolmemõõtmeline, viiemõõtmeline 0% 2. lühike, pikk 0% 3. lineaarne, hargnenud või ristsillatud ahelaga 100% Score: 10/10 3.
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 5 Polümeerid Started: Tuesday 29 April 2008 09:41 Submitted: Tuesday 29 April 2008 09:47 Time spent: 00:05:39 Total score: 70/100 = 70% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millest koosnevad polümeerid? Correct Student Response Value Feedback Answer 1. aatomitest 0% 2. molekulidest 0% 3. makromolekulidest 100% 4. monomeeridest 0% Score: 0/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere päritolu järgi? Correct Student Response Value Feedback Answer 1
Vali üks: a. Konstruktsioonplastid b. Eriplastid c. Tarbeplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Vali üks: a. ei muutu b. halvemaks c. paremaks d. algul paranevad, hiljem halvenevad Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Vali üks: a. polümeer, mis tardub pöördumatult b. polümeer, mis tardub pöördumatult c. polümeer, mis tardub surve all d. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Vali üks: a. jah b. ei c. hägused Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida on amorfne plast? Vali üks: a. Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur b. Plast mis koosneb teradest c
Vali üks: a. Eriplastid b. Tarbeplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Vali üks: a. ei muutu b. halvemaks c. paremaks d. algul paranevad, hiljem halvenevad Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Vali üks: a. polümeer, mis tardub pöördumatult b. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt c. polümeer, mis tardub pöördumatult d. polümeer, mis tardub surve all Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Vali üks: a. jah b. hägused c. ei Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida on amorfne plast? Vali üks: a
polüpropüleen jt.) kogukasutus metallide omale ning plastide kasutusalad laienevad pidevalt. Põhjuseid, miks plaste kasutatakse on mitmeid: madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu, nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid. Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel (Ashby, Shercliff, Cebon 2007: 319). 1.1. Plastide liigitus ja omadused
· puuvilla jäätmed, · puuvillriie, · paber jne. Anorgaanilised: · grafiit, · talk, · kvarts, · klaaskiud, · klaasriie, · vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid: · muudavad materjali elastsemaks, · parandavad töödeldavust ja valuomadusi, · vähendavad haprust. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli jms. Stabilisaatorid: väldivad plasti vananemist. Katalüsaatorid: kiirendavad plastide tootmist (lubi ja magneesium). Plaste põhiliselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid: kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. TERMOPLASTID Polüetüleen ( PE) on neutraalne termoplastne polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskindel ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC.
jahutamises, mis toimub tavaliselt õhus. Selline madalnoolutus sobib tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust, mis ei vähene kuumenemise käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus (kuni 200 C tööriistad). Kesknoolutus (300...400C)vedrud, puidulõikeriistad. Kõrgnoolutus (450...650 oC) konstruktsioonidetailid, masinaosad(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) 4. Plastid: struktuur (näited mõlema struktuuriga plasti kohta). Liigitus temperatuurile reageerimise ja kasutusotstarbe järgi. Plastide kasutamise eelised ja puudused. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad.
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte.
.. 1,61 31 ristikiudu 45 Vajalikud valemid arvutuste jaoks: Rm= Rp= A=*100% Tähised: F- teimikule rakendatud jõud S -teimiku pindala(0-alg, 1-lõpp) L- teikiku pikkus(0-alg, 1-lõpp) Rm - tõmbetugevus Rp - tinglik voolavuspiir E materjali vastupanu elastsele deformatsioonile ehk elastsusmoodul A katkevusvenivus (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) Vastupidavus löökkoormusele: Teimiku soone tüüp Nurgad Purustustöö Katsetustemperatuur Purunemispinna kraad KU või KV J iseloom S355 - 198 toatemperatuur Tuhm, kihiline
●Kergsulavad metallid Ts<327 °C ●Rasksulavad metallid Ts>1539 °C ●Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kõvadus - materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse. Otsak on vähedeformeeruvast materjalist kuuli, koonuse või püramiidi kujuga. Brinelli, Rockwelli ja Vickersi kõvadus. Elastus – ehk elastsusmoodul, iseloomustab suhtelise risti- ja pikideformatsioonide suhet tõmbel (survel). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Tugevusnäitajateks on tõmbetugevus, survetugevus ,voolavuspiir tõmbel, voolavuspiir survel. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast
..5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni) - roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20 %Ni) - legeermalmides (1...6% või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni) Ni suurepärast korrosioonikindlust saab parandada vase, kroomi või molübdeeniga legeerides. Inkonell, hastelloi ja nimonik on tuntud supersulamitena (super alloy), kuna nad on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel. 5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB
Test 1 1. Nimetage polümeeride mõisted. a. PE - polüetüleen b. UPVC plastifitseerimata polüvinüülkloriid c. PI polüimiid d. BR - butadieenkummi e. LCP vedelkristalliline polümeer 2. Moodustage paarid. a. PS - CH b. PVC - CHCl c. POM - CHO d. PA - CHON e. NBR - CHN 3. Moodustage õiged paarid polümeer/funktsionaal rühm. a. Polüakrüülhape - COOH b. Polüvinüülalkohol - OH c. PAN - CN d. PA - CO NH e. Polüester - CO O 4. Kumb tunnus on omanepolümeerile võrreldes makromolekulile. a. Mono/polüdisperssus b
GJL-200) või tõmbetugevust Rm, N/mm ja katkevenivust A, % (keragrafiit- ja tempermalmid,näit. GJS-600-3). Malmide tunnusnumbrite süsteem on järgmine: Hallmalmid JL1010...JL1060 või JL2010...JL2060 (markeerimisel kõva- duse HB järgi) Keragrafiitmalmid JS1015...JS1090 või JS2010...JS2090 (HB järgi) Tempermalmid JM1010...JM1050 (valged). JM1110...JM1200 (mustad). Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süstee- mina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mit- meid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine: - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, - termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omaduste muutmine, - töödeldavuse parandamine.
12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester). 2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne
Paksuseinaliste valandite korral on kasulik normaliseerida pärast madallõõmutust. Sel juhul jahutatakse valandit aeglaselt temperatuurist 650-600 kraadi allpool, kusjuures säilib struktuur, millele püüeldakse normaliseerimisel. Selleks paigutatakse valand normaliseerimistemperatuurilt ahju(600-650 kraadi) jahutades seejärel valandit termopingete vältimiseks koos ahjuga temperatuurini 200 kraadi. Termopinged tekivad ka suurte ja paksuseinaliste detailide kiire ja ebaühtlase kuumutamise korral, see oht on suur eriteraste ja sulamite korral, mille soojusjuhtivus on väike(suur temp. vahe detaili eriosade vahel). Pingete vältimiseks kuumutatakse detail aeglaselt temperatuurini 600 kraadi. Madallõõmutuse üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutamine ehk rekristallisatsiooni lõõmutus. Mida kasutatakse plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestuse kõrvaldamiseks. Terast kuumutatakse faasipiirist AC1 veidi madalamate temperatuurideni (kuni 650..
Deformeeritavad sulamid Valusulamid Vanandavad Mittevanandavad Vanandatavad Mittetvanandatavad Vask, Cu Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Vask Vask ja vasesulamid Puhas Cu Cu-sulamid
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel
analoogselt öaagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikse hõõrdeteguri. 20. Termoplastid Termoplastid on üks plastide liigist. Nad muutuvad kuumitamisel voolavaks, jahutades taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Joonis 20. Plastide makromolekulaarsturktuur 22 Tabel 14. Termoplastide omadused Plast Omadused Tihedus (kg/m3) Rm (N/mm2) A (% ) Polüetüleen (PE) kõrgtihe (HDPE) 960 22-38 20-1300 madaltihe (LDPE) 920 1-16 90-650 Polüpropüleen (PP) 905 27-40 30-200 Termoplastide valamisel on silindri tempera-tuur 100 - 280°C ja rõhk 57 - 400 MPa.
mitteläbilaskev · PBT(Polübutüleenftalaat) Kasutatakse: Põrkeraua- ja keredetailid, pistikud ja elektroonikaseadmete korpused. PBT omadused on jäik, kuumuskindel, mõõdutäpne ja hea elektriisolaator Erinevad plastiparandus viisid (mis on teie arvates parim ja miks? Tooge välja ka erinevaid tooteid ja tootjaid) Plasti paranduseks sobib kasutada universaalset liimimisel põhinevat meetodit, mille puhul pole tarvis arvestada plasti tüübiga. Meetod sobib nii aukude, rebendite kui ka kriimude remondiks, on suhteliselt kiire ja lihtsalt kasutatav. See meetod sobib alati liiklusohutust mitte mõjutavate, sõidukile ,,külge riputatud" detailide remondiks ja rahuldab sel juhul ka autotootjate nõudmisi tööde kvaliteedile. Detaili esialgne välimus taastatakse ülevärvimise teel. Tartu 2014. Peamised kasutatavad materjalid ja töövahendid on: · Plastiparandusliim;
Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõli ( kuivav õli. E värnits õhu/hapniku toimel oksüdeerub/polümeriseerub jäigaks vaiguks. 5. Miks alustati alumiiniumi tööstusliku tootmisega alates 1886. Aastal, kuigi protsess oli tunda juba 75 aastat varem ?
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisemon kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus.Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda
hüdrogeenimist. kutsutakse supertoksiiniks. CH3OH.....................CH2O + H2 17)Etanooli sünteesi variandid Need on dimetüültereftalaadi ja etüleenglükooli estri monomeeri kontsentratsioon, mis on vajalik, et siduda Naftatooraine baasil. Etüleen (eteen) absorbeeriti polümeerid. Dimetüültereftalaati saadakse p-ksüleeni lühikese elueaga radikaale. vastuvooluga aparaadis 90-98%-lisse väävelhappesse oksüdatsioonil ning esterdamisel metanooliga: Kui kasutada katalüsaatorina hapnikku (0,03 0,1%), siis ca 80 C juures. Tekkis monoestrite ja diestrite segu: C6H4(CH3)2 + õhuhapnik, HNO 3 = C6H4 (COOH)2 + piisab rõhust 1500 at ja temperatuurist ca 200 C.
Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude tsentrites paiknevad aatomid. Neid iseloomustab erinev aatomite arv võres ja võre serva pikkus ehk aatomite vaheline kaugus
Vaseniklisulamid (Cu-Ni) – on suurepärase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Vaseniklisulam Ni-sisaldusega 25% on tuntud mündimetallina. Tähistus Vase ja vasesulamite margitähistus põhineb ISO-l, nummerdussüsteem aga Eurostandardil (EN-l), mille järgi kasutatakse kahte tähist: - margitähist (määrab keemilise koostise), - tunnusnumbrit (materjali margi numbertähis). Mittemetalsed materjalid – polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalid Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 1.000-2.000.000 g/mol). Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Polükondensatsioon- kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil ahela mõlemas otsas, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul või happe molekul, seega ei ole tema monomeer identne lähteaine molekuliga.
Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! a) Küllastunud ained- on üksikside kahe süsiniku vahel, nt: alkaanid Küllastamata ained- on kaksik või kolmik side süsinike vahel, nt: alkeenid, alküünid b) Tsükliline süsteem: suletud ring, orgaaniline ühend, nt: tsükloheksaan Aromaatne nt: benseen c) Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel. Kõige enam kasutatakse väljendeid lineaarne polümeer või lineaarne ahel. Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina. 63. Polümeeride olemus ja liigitus. Polümeerid: kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 2000-2 000 000 g/mol) Liigitus: • Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised (naftast,
Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi struktuur (amorfne). Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaoline) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed; keraamilised materjalid suurem osa kristalsed; polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Punktdefektid ja joon defektid kristallides. Jaotatakse omadefektideks ja lisanddefektideks. 3.2.1 Oma-punktdefektid 1) Vakantsid e tühjad võresõlmed (joon 3-1). Tekivad kristallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised defektid, st temperatuuril T>0,6 Tsul on nende kontsentratsioon määratud temperatuuriga: (3.1) kus N - üldine osakeste kontsentratsioon (aatomit/cm3) EV vakantside tekkeenergia
Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid Terase puhul paigutuvad raua kristallivõresse detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult süsiniku või legeerivate elementide aatomid. Terase struktuuri terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. moodustavad terad, mille ulatuses kristallivõre on Seega on vedrumaterjalile peamine nõue orienteeritud üheselt. Tera suurus sõltub väga paljudest kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud mõjuritest (kuumutustemperatuur ja kestus, töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on jahutuskiirus, koostis jpt.) ja on piires 0,01…0,1 mm. tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka Tera struktuuri mõjutab ka terase survetöötlus. plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Tihedus - 7800 kg/m3
Ühikuks N/mm2. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 - pinge, mille juures baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides, nt. 0,2%. 0,2 = lisaindeks, mis näitab baaspikkuse muutu. Kasutatakse nende sulamite tõmberdiagrammide puhul, millel voolavusplatvorm puudub. Plastsusnäitajad: Katkevenivus A - suhteline pikenemine protsentides purunemiseni. Katkeahenemine Z - teimiku tööosa ristlõike pindala suhteline muutumine katkenemiseni, avaldatud protsentides. Jäikusnäitaja E - elastsusmoodul ehk materjali vastupanu elastsele deformatsioonile. Elastusmoodul määratakse tõmbediagrammi lineaarse osa tõusunurga tangensiga. Materjalide sitkusnäitajad, nende ühikud ja kasutamine. KV - sellega tähistatakse V-soonega teimiku purustamiseks kulutatud tööd - purustustööd. Ühikuks on J (džaul). KU - sellega tähistatakse U-soonega teimiku purustamiseks kuluatatud tööd - purustustööd. Ühikuks on J (džaul).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
