Piimatoodete tehnoloogia konspekt (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA

13. Juuretisekultuuridega seotud probiootilised ja terapeutilised omadused 14. Juuretisekultuuride tehnoloogiliselt olulised omadused Põhiliselt valitakse juuretised hapupiimatoodete jaoks järgmistel põhjustel: bakterite kasvukiirus, glükolüüs (süsivesikute lõhustamine), proteolüüs (valkude lõhustamine), lipolüüs (rasvade lõhustamine), gaasi teke (CO2 ja H2), aroomi moodustumine ning inhibiitorite (nt nisiino) moodustumine. 15. Jogurti tehnoloogia (põhitüübid, tehnol. Skeem) Jogurti tüübid: - Termostaatmeetodil valmistatud, nn topsijogurt ­ segupiima hapendamine ja jogurti jahutamine toimuvad taarasse villituna. - Reservuaarmeetodil valmistatud jogurt ­ hapendamine toimub tankis, jahutamine enne pakendamist. - Joogijogurt ­ segupiima hapendamine toimub tankis (nagu reservuaarmeetodilgi), enne villimist kalgend homogeniseeritakse.

Täispiimatoodete tehnoloogia

180

ppt

Toiduainete õpetus

leiduvad mikroobid, väheneb vitamiinisisaldus, muutuvad selles olevad valgud, rasvad, suhkrud, mistõttu halveneb nende seedimine ja imendumine Steriliseerimisel omandab piim "keedetud" maitse Separeerimine See on piimarasva eraldamine piimast tsentrifugaaljõu mõjul Selle protsessi tulemusena saadakse koor ja lõss Normaliseerimine See on piima või koore rasvasisalduse viimine soovitud tasemele, koore või lõssi lisamisega Homogeniseerimine Tehnoloogia eesmärk on muuta piim valgemaks ning rasvakihivabaks Protsessis lõhutakse piimarasva loomulik struktuur Homogeniseerimine Homogeniseerimise protsessis surutakse 60o C kuumutatud piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed mehhaaniliselt väga väikesteks Sel moel ühtlustub piima maitse ja talle ei teki rasvakihti Fermenteerimine Hapendamine Piimalevõi koorele lisatakse piimhappebakterite puhaskultuure ja kutsutakse esile piimhappeline käärimine

Toitlustusettevõtete töökorraldus

18

doc

Jäätise tehnoloogia

1 Katrin Laikoja Jäätise tehnoloogia 6. JÄÄTIS Eestis toodeti 1998 aastal 4 577 tonni jäätist [Statistikaamet, 1999]. 6.1. Jäätise liigid Eestis toodetavad jäätised võib tinglikult jaotada kahte gruppi: piima ja piimatoodete ning puuvilja- ja marjamahlade baasil valmistatud jäätised. Jäätise liigitamine rasvasisalduse põhjal on toodud tabelites 1 ja 2. Külmutatud desserte, sh jäätist võib liigitada ka kalestatud ja pehmetoodeteks. Tabel 1. Jäätiste liigid ja koostis [Olkonen, 1971]

Toitumise alused

40

docx

Piim ja piimatooted

Piima töötlemine sai alguse taludes, kus töövahendina kasutati omatehtud puitesemeid, tänapäeval on kasutusel võimas tehnika ja moodne tööstustehnoloogia. Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud Eestile olulise tähtsusega, selleks tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele (Ibid). 3 2 PIIMA JA PIIMATOODETE LIIGID Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. Funktsionaalse toidu valdkonda kuuluvad piimad kuhu on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Paljude

Toiduained

5

doc

Piim ja piimasaadused

vahustatakse jäätisemasinas ( friiseris). Saadud mass vormitakse ja kalestatakse temp. -18 kraadi. Mida madalam on kalestustempretauur, seda kiiremini see protsess toimub. Kiirkülmutus aitab hoida jäätise kvaliteeti Liigitus. · Olenevalt rasvasisaldusest - piimajäätis ­ rasva 3,5% - koorejäätis ­rasva 10% - plombiir ­ rasva 15% - puuvilja-marjajäätis ­ ei ole piimatoode.Valmistatakse puuvilja- marjasaadustest, siirupist, suhkrust, stabilisaatorid · olenevalt kujust: - pukgajäätis ( glasuuritud või glasuurimata) - vahvlijäätis ( tops, tuutu9 - batoonid - suurpakend ( perejäätis, suurpakend ettevõtetele) - jäätisetordid realiseerida ei tohi ­ määrdunud, kaks korda külmutatud, ülessulanud, kõrvalmaitse ja lõhnaga jäätist, samuti deformeerunud jäätist

Toitumisõpetus

7

doc

Juustutehnoloogia kordamisküsimused

ka muid meetodeid. Nende vahel on tugev korrelatsioon ­ mida madalam pH, seda kõrgem üldhappesus jne). 14. Mis on puhverdusvõime ja millest sõltub piima puhverdusvõime? puhverdusvõimet tingivad selle aluselised aminorühmad ja happelised karboksüülrühmad valgu- ja selle lõhustusproduktide molekulides. Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel seetõttu oluliselt muutuda. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem, mida rohkem on piimas valku. Piima puhverdusvõime on suurim pH vahemikus 4,5-6,5. 15. Milline piim on sobiv piimhappebakterite arenguks? Sobivad piimas on piisavalt toitaineid, see ei sisalda pidurdusaineid. Juustupiima hulka ei tohi sattuda ternespiima ega haigete lehmade piima (nt mastiit), ei tohi esineda bakteriofaage. Põhimõtteliselt peab olema õige keemiline koostis ning ei tohi esineda pidurdusaineid, mis piiravad

Piimatehnoloogia

17

doc

Kohupiimade valmistusviisid, valgu sisalduse määramine kohupiimades

valmistatakse. Hüpotees: katseteel saadud valgusisaldus tulemus ühtib pakendil märgistatuga. 3  2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT Mis on kohupiim? Kohupiim on lehmapiima või selle separeerimisel saadud lõssi piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega või koos fermentpreparaadiga kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud piimatoode. Selline kohupiim on pisut teralise konsistentsiga. Kohupiimal on puhas, värske maitse ja kerge hapendatud piimale omane lõhn. Erineva rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Kohupiimad on suurepärased valgu ja kaltsiumi allikad. Kui kodujuustu tuntakse selle nimetuse all üle kogu maailma, siis kohupiim ja kohupiimatooted kannavad mujal maailmas väga erinevaid nimesid ja siit pärinebki mõneti

Keemia

16

docx

Juustutehnoloogia

Kordamisküsimused juustutehnoloogias I osa 1. Juustu tähtsaim koostisosa. Juust on kontsentreeritud ja pika säilivusajaga piimatoode, mille põhikomponentideks on valk ja rasv.Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud lühemaahelalisteks ühenditeks, nagu polüpeptiidid, oligopeptiidid ja aminohapped. Juustu võib nimetada valgukonsentraadiks. J.sisaldab kõiki asendamatuid AH ja on hea omastatavusega (95-97%) 2. Iseloomustada juustu põhikomponente Juustuvalgud 17 ­ 27% Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P

tehnomaterjalid

Kommentaarid (0)