Paul-Eerik Rummo (5)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Paul - Erik Rummo

Uurimustöö Paul Erik Rummo  PaulErik Rummo · Sündinud: 19. jaanuar 1942, Tallinn · Perekonnaseis: abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, neil on neli tütart. · Haridus: Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. · Töökohad: kätkeb endas nii kirjandustegevust kui ka avalikku teenistust ­. Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Aprillist 2003 kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Ta valiti XI Riigikogusse. 16. aprillist 2007 on ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. · Huvialad: Rummo armastab lugeda, meres ujuda, vabas looduses ringi vaadata. Suviti püüab

Uurimistöö

2

rtf

Juhan Smuul

tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.Sisukord [peida] Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. [redigeeri] Poliitiline tegevus Aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale.

Eesti keel

11

pptx

Paul-Eerik Rummo biograafia ja looming

Paul Eerik Rummo Uljana kononova  Elulugu Paul Eerik Rummo on sündinud Tallinnas 19. jaanuaril 1942  elulugu Õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina ja Eesti Draamateatris. PaulEerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga.  Looming PaulEerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ajal, kui ta töötas Vanemuine teatris oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. ,,Ankruhiivaja" (1962) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964)  Looming PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule

Kirjandus

14

pptx

Paul-Eerik Rummo

PaulEerik Rummo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu PaulEerik Rummo on sündinud 19.jaanuaril 1942 aastal Sündinud ja üleskasvanud Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Töötas Vanemuise teatris dramaturgina Sellel ajal oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige Elulugu Aastatel 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas 10 aastat töötas Eesti Draamateatris PaulEerik Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik

Kirjandus

8

docx

Paul-Eerik Rummo

Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale. Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Ta on olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige 1987–1990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 1989–1992, Eesti Komitee liige 1990–1992, kultuuri- ja haridusminister 1992–1994, Tallinna linnavolikogu liige 1996–1999 ja 1999–2000. Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige 1992–1999.Ta valiti Riigikogu VII–XI koosseisu liikmeks. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister

Eesti keel

38

doc

Artur Alliksaar luulekogu referaat

vasturääkivusi. Tegelased on küllaltki sarnased ning nende tekst on analoogne Alliksaare luulefraasidega. Huvitavalt on sisse põimitud ka piiblimotiiv vaala kõhus viibimisest ja nagu 5 kogu Alliksaare loominguski, jääb kõlama lõpurepliik: „Kõik on veel võimalik“. Esimest korda lavastati näidendit 1987. aastal Tudengiteatris. (Kalda, 1991) 2.2. „Luule“ „Luule“ on 1976. aastal ilmunud ja Paul-Eerik Rummo koostatud luulekogu, mis kubiseb aforismidest. Selle tõttu muutus Alliksaare looming eriliselt suureks ning sügavaks. 2.3. „Päikesepillaja“ Kronoloogilist printsiipi on mõningal määral arvestatud „Päikesepillaja” esimeses ja viimases tsüklis; täies ulatuses on sellest loobutud. Luuletused jagunevad tsükliteks „Kahe ääretuse vahel“, „Ärev on ärkamine äikesesse“, „Hetkede surematus“, „Aduvik“ ja „Kõik on kõige peegeldus“

Kirjandus

8

pdf

A.Alliksaar referaat-kirjandus

eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Looming: "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet.

Kirjandus

13

ppt

Paul-Eerik Rummo

PaulEerik Rummo  PaulEerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Pärast ülikooli lõpetamist oli ta lühikest aega ,,Vanemuise" teatri dramaturg Esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes ,,Säde" ja ajakirjas ,,Pioneer". Märtsis 1990 valiti Rummo Eesti Komiteesse  Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Abielus on ta näitleja Viiu Härmiga  PaulEerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. Rummo esikkogu "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) on täis optimistlikust ning kompromissitut luulet. Alles neljas luulekogu ("Saatja aadress") näitab luuletaja sisulisuse ja vormilisuse arengut. Luules väheneb laululisus ning vormi mitmekesisus. "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (5)