Pankrotiõigus (6)

Pankrotiõigus
Sisukord
1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .. ja Ajutine pankrotihaldur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Pankrotiasjas otsuse tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.7 Pankrotiotsusest teavitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.8 Pankroti väljakuulutamise tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8.1 Üldised tagajärjed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8.2 Tagajärjed pooleli olevate kohtumenetluste suhtes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8.3 Lepinguliste kohustuste täitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
2 Pankrotimenetluse organid 13 2.1 Pankrotihaldur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1.1 Pankrotihaldurile estatavad nõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1.2 Pankrotihalduri nimetamine ja kinnitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1.3 Pankrotihalduri kohustused ja õigused, halduri tasu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 2.1.4 Pankrotihalduri tegevuse korraldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 2.1.5 Pankrotihalduri tegevuse peale kaebamine , halduri vastutus, järelevalve halduri tegevuse üle . 15 2.2 Pankrotitoimkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 2.2.1 Pankrotitoimkonna moodustamine ja pädevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 2.2.2 Pankrotitoimkonna liikmete vastutus ja tasu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3 Võlausaldajate üldkoosolek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3.1 Üldkoosoleku pädevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3.2 Üldkoosoleku läbiviimine ja otsuste tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3.3 Esimene üldkoosolek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3.4 Üldkoosoleku otsuste vaidlustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.4 Kohtu pädevus pankrotimenetluses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17
3 Võlgniku kohustused, vastutus ja õigused 18 3.1 Teabe andmise kohustus, võlgniku vanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Kohustus kohal viibida . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.3 Sundtoomine ja vahistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 3.4 Kohustatud isikud juriidilisest isikust võlgniku puhul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 3.5 Ärikeeld . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 3.6 Võlgniku vastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.7 Võlgniku õigused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20
1 4 Nõuded pankrotimenetluses 21 4.1 Nõuded, mida saab esitada . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 4.2 Nõuete esitamise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 4.3 Nõuete kaitsmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 4.3.1 Kaitsmise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 4.3.2 Vaidlused nõuete tunnustamise üle . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 4.4 Nõuete tasaarvestus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24
5 Pankrotivara moodustamine 25 5.1 Pankrotivara mõiste ja selle moodustamise viisid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.2 Vara tagasivõitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.2.1 Tagasivõitmise mõiste ja kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.2.2 Tagasivõitmise üldised alused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.2.3 Tagasivõitmise erialused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 5.2.4 Tagasivõitmise tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 5.3 Võlgniku lähikondsed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 5.4 Pärand . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 5.5 Ühisvara jagamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 5.6 Vara välistamine pankrotivarast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28
6 Pankrotivara valitsemine 30 6.1 Pankrotivara valitsemise mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 6.2 Vara ja võlgade nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 6.3 Halduri ettekanne pankrotivara kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 6.4 Juriidilise isiku ja ettevõtte tervendamine ja likvideerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31
7 Pankrotivara müük 32 7.1 Vara müügi põhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 7.2 Vara müügi kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 7.3 Pandiga koormatud eseme müügi erisused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 7.4 Ettevõtte müük . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33
8 Väljamaksed pankrotivarast 34 8.1 Jaotusettepanek ja selle kinnitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 8.2 Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ( 146) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 8.2.1 Väljamaksete liigid ja väljamaksmise järjekord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 8.3 Nõuete rahuldamine ja jaotis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 8.4 Võlgnikule tagastatav vara . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35
9 Pankrotimenetluse lõppemine 36 9.1 Pankrotimenetluse lõppemise alused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 9.2 Lõpparuanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 9.3 Pankrotimenetluse tähtaeg ja halduri vabastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 9.4 Toimingud pärast pankrotimenetluse lõppemist ja järeljagamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 9.5 Nõuete esitamine ja rahuldamine pärast pankrotimenetluse lõppemist . . . . . . . . . . . . . . . . . 37
10 Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine 38 10.1 Võlgniku kohustustest vabastamise mõiste ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.1 Menetluse algatamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.2 Usaldusisik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.3 Võlgniku kohustused menetluse ajal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.4 Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 10.3 Võlgniku kohustustest vabastamise tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39
2 11 Kompromiss 40 11.1 Kompromissi mõiste ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 11.2 Kompromissi tegemine ja kinnitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 11.3 Kompromissi tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 11.4 Järelevalve kompromissi täitmise üle ja kompromissi tühistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41
12 Piireülene maksejõuetusmenetlus 42 12.1 Piiriülese maksejõuetusmenetluse mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 12.2 Piiriülese maksejõuetusmenetluse õigusliku regulatsiooni alused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42
13 Saneerimismenetlus 44 13.1 Saneerimise eeldused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 13.2 Saneerimismenetluse etapid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 13.3 Saneerimismenetluse lõppemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46
14 Võlgade ümberkorraldamine 47 14.1 Võlgade ümberkorraldamise põhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 14.2 Võlgade ümeberkorraldamise menetlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47
3 Korralduslik 8 nädalat loenguid
eksam
1x teoreetiline küsimus
2x kaasus
* tõenäoliselt üks kaasus tagasivõitmise kohta.
Normatiivmaterjal
pankrotiseadus
saneerimisseadus
võlgade ümberkorraldamise ja võlakaitse seadus
EL-i 2000. a. määrus piiriülese maksejõuetusmenetluse kohta
* see? No 1346/2000 of 29 May 2000 on insolvency proceeding
1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise
tagajärjed
1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus Enamikel juhtudel tõstatab küsimuse pankroti väljakuulutamisest just võlausaldaja, kes tahab oma raha kätte saada (aga ei saa).
Kui võlausaldaja ei saa raha kätte .. mis ta peaks tegema?
1. Kohtuvälised läbirääkimised - (võlausaldaja huvides kõige lihtsamalt raha kätte saada... pankrot ei peaks kindlasti olema koht kust alustada.)
2. Esitada hagi täitedokumendi saamiseks, seejärel sundtäita.
Aga kui täituril ei õnnestu täita, sest vara piisavalt lihtsalt ei ole? Kas on mõtet esitada pankroti- avaldus?
* Pankroti väljakuulutamine ei tekita ju vara juurde, küll aga tekitab juurde kulutusi..
* Mõtet võiks olla siis, kui on kahtlus , et võlgnik on vara kõrvale toimetanud.
Pankroti mõte
Olukorras, kus võlgnik on maksejõuetu (ta ei suuda kõigi oma võlausaldajate nõudeid täita) tuleks vältida situatsiooni, kus osade võlausaldajate nõuded rahuldatakse ja osade võlausaldajate nõude jäävad rahuldamata. Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada see, et võlausaldajate nõude saak- sid võrdelises määras rahuldatud. Tagada, et võlausaldajad saaksid oma nõuded maksimaalselt rahuldatud, aga mitte üksteise arvel !
* (maakeeli: vältida et asi toimub põhimõttel kes ees see mees)
* erand : pandipidajad. Tuleb aktsepteerida pandipidaja eesõigust panditud asja müügist saadud rahale.
Baaspõhimõte : maksejõuetus. Võlgnik ei suuda oma varalisest seisukorrast tulenevalt oma rahalisi kohustusi täita. Maksejõuetus peab olema püsiv!
See on majanduslik, mitte õiguslik termin. Selle olemasolu peab tuvastama nantsanalüüs.
Pankrot - kohtu poolt välja kuulutatud maksejõuetus.
4 Korrektne rääkida pankrotist ainult siis, kui pankrot on kohtuotsusega välja kuulutatud.
Maksejõetuse juures tuleb teha vahet, kas on tegemist füüsiliste isikutega või mitte.
1. Füüsiline isik Füüsilise isiku maksejõuetus esineb juhul, kui isik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud nõuet ( 1 lg 2).
Kui suur laenukohustus on ajatatud väga pika aja peale ja isik on võimeline tasuma osamakseid, on kõik korras (maksejõuetust ei esine).
Kui aga isik sissenõutavateks muutunud nõudeid täita ei suuda, siis on juba tegemist maksejõuetuse olukorraga.
2. Juriidiline isik Juriidilise isiku puhul on võimalik ka pankroti välja kuulutamine olukorras, kus sissenõutavaks muu- tunud nõudeid ei ole (ehk regulatsioon juriidilise isiku suhtes rangem !). Seega juriidilise isiku puhul ei pea pankroti väljakuulutamisega ootama kuni nõude muutuvad sissenõutavateks ( 1 lg 3).
* Praktikas siiski tavaliselt ilma sissenõutavate nõueteta pankroti väljakuulutamine toimub vaid võlgniku enda initsiatiivil.
Printsiip: juriidiline isik ei tohi püsivalt maksejõuetuna eksisteerida (TsÜS 36: juhatuse liige on kohustatud esitama pankrotiavalduse.)
Vara mõiste terminoloogiline erinevus pankrotiseaduses
Tsiviilõiguses: vara = õigused - kohustused.
Pankrotiseaduses: vara = ainult positiivse märgiga vara
Mis saab juhul, kui vara on küll rohkem kui kohustusi, kuid sissenõutavaid kohustusi jooksvalt täita ei suudeta?
Nt väike laenujääk suure väärtusega majale, kuid isik on siiski võimetu seda laenu teenindama .
Vaidluse koht, arvamused lähevad lahku kas oleks õige pankrot välja kuulutada või mitte. Võiks lähtuda sellest, kas on ka teisi võlausaldajaid.
Pankroti protsess:
1. pankrotiavaldus (esitakse kohtusse)
kontrollitakse peamiselt formaalseid asju (kas on esitatud õigele kohtule jne)
2. ajutise halduri määramine (esitatakse kohtusse)
kontrollitakse teatud asjaolusid (ei ole veel maksejõuetus!)
* kas nõue on olemas?
ajutine haldur selgitab välja majandusliku olukorra
3. Menetluse algus
Kõik võlausaldajad võrdsele positsioonile: kõik nõuded muutuvad sissenõutavateks! (sõltumata al- gsest tähtajast)
Nõuete liin
1. esitamine
2. kaitsmine
3. nõuded on selgunud
Vara liin
* Ideaalne variant: tegevus korraldatakse ümber, nõuded rahuldatakse
* Tegelik reaalsus : vara müüakse
5 Pankrotimenetluse raugemine - Maksejõuetus on küll tuvastatud, kuid pankrotimenetlus lõpeb, sest võl- gnikul mitte mingisugust vara ei ole.. isegi mitte pankrotimenetluse kulude katmiseks. Pole mitte mingisugust mõtet seda menetlust pidada.
(Võib ka olla nii, et ainsaks lootuseks pankrotivarasse midagi saada ongi kahju hüvitamise nõuded juha- tuse liikmete vastu).
Pankrotiõiguse määratlus
Pankrotiõigust klassikaliselt määratletakse menetlusõigusena. Menetlusõigused paigutatakse avaliku õiguse valdkonda.
Oma sisult siiski küllaltki lähedane eraõigusele / täidab eraõiguslikku funktsiooni selle kaudu lahen- datakse vaidlust võlausaldajate ja võlgniku vahel.
Staadiumid - võime eristada kohtulikku ja kohtuvälist menetlust. ( 3)
kohtulik menetlus - toimub eelkõige TsMS alusel. * avalduse esitamine
* ajutise halduri nimetamine (hagita menetluses)
* vaidlused nõuete üle (hagimenetlus)
* vaidlused tagasivõitmise üle (hagimenetlus)
* lõpparuande kinnitamine
* ..
kohtuväline menetlus - reguleerivad: PankrS , täitemenetluse seadustik (TMS), aga ka teised
* varalise olukorra kindlakstegemine
* nõuete esitamine
* ...
=> Seega praktikas on pankrotimenetluses oluline ka TsMS.
Näide kus kokkupuude teiste seadustega:
haldus võib tehinguid TsÜS alusel tühistada, tühisusele tugineda jne.
juhatuse liikmete karistusõiguslik vastutus: KarS.
Pankrotis juriidiline isik ei lõpe - tema tegevus jätkub.
Kohtualluvus on tavaline.
PankrS 4 lg 2 eeldatakse asukohta 1 aasta enne pankroti.
Eesti pankrotiõigus:
1. sept 1992. - esimene pankrotiseadus. enne pole kunagi olnud.
6 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus Pankrotiavaldust saab esitada kas võlgnik või võlausaldaja (PankrS 9 lg 1).
Võlgniku pankrotiavaldus - PankrS 13.
Miks peaks võlgnik ise pankrotiavalduse esitama?
Füüsiline isik * Füüsilisel isikul ei ole mingit kohustust esitada pankrotiavaldus ta saab ise valida. (Võib juhtuda, et on pikemat aega (püsivalt) maksejõuetu, aga keegi pankrotiavaldust ei esita). Füüsilise isiku puhul on see võlgniku enda ja tema võlausaldajate asi.
* Võlgadest vabastamise menetluse saab füüsilise isiku suhtes algatada ainult siis, kui pankrotimenetlus on läbi tehtud.
Juriidiline isik * Juriidilise isiku puhul ei ole pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt vabatahtlik - juhatuse liikmel on püsiva maksejõuetuse korral kohustus esitada pankrotiavaldus.
* Juriidilise isiku likvideerimine. Kui varasid jätkub, ei ole vaja pankrotimenetlust algatada. Kohe kui selgub , et varadest nõuete rahuldamiseks ei jätku, on likvideerija kohustatud esitama pankroti- avalduse (TsÜS 44).
* TsÜS 36 => ÄS 180 lg 5 . Aktsiaseltsi puhul ÄS 306 lg 3 .
* TsÜS 40 => ÄS 210 (osaühing) , ÄS 373 (aktsiseltsi kohta)
* kui ei esita: KarS 385 (kriminaalkaristus)
* Indikatsioon et peab midagi ettte võtma: kui netovara on järel vähem kui pool osakapitalist (os- aühingu puhul. vt ÄS 171 lg 2 p1).
· Osaühingu puhul vt ÄS 176 -> tuleb kokku kutsuda osaühingu koosolek ja vaadata, kuidas olukorrast välja tulla. Kui on näha, et olukorrast välja tulla ei suudeta, tuleb esitada pankroti- avaldus.
· Aktsiaseltsi kohta samad sätted: ÄS 292, 301.
* PankrS 13 lg 4. Juhatuse liikmed võivad esitada pankrotiavalduse alati iseseisvalt.
· Erand! Ühine esindusõigus siin ei kehti (isegi kui on kantud äriregistrisse). ( Erinormi vajadust tuleneb sellest, et pankrotiavalduse esitamise eest iga juhatuse liige vastutab isiklikult ( karis - tusõiguslikult).
· (Kõrvalepõige. Millal juhatuse liikme volitused tekivad? Alates hetkest, kui juhatu liige nõukogu otsusega määratakse. Volitused tekivad talle kohe! Äriregistril siin ei ole konstitutiivset tähen- dust kandel vaid informatiivne tähendus. (Kuni äriregistri kannet ei ole muudetud, saab vana juhatuse liige siiski mitte-informeeritud kolmandate isikute suhtes käituda kui juhatuse liige.))
* Aga kas teine juhatuse liige saab esitatud pankrotiavalduse tagasi võtta? Ilmselt ei saa (kuigi seadus- est otseselt ei tulene).
* Aga kui pankrotiavaldus ei olnud põhjendatud..? Mida saab juriidiline isik ise teha?
· Ilmselt võiks vabastada pankrotiavalduse esitanud juhatuse liikme. Seejärel võiks ilmselt teine juhatuse liige siiski minna ja endise juhatuse liikme pankrotiavalduse tagasi võtta. Aga peab arvestama, et sellisel juhul on ta isiklikult vastutav, kui siiski esines püsiv maksejõuetus.
Pärandvara maksejõuetus. Veel üks variant millal seadusest tuleneb kohustus välja kuulutada pankrot. PärS 142 lg 6.
* Kui pärandvara suhtes on kahltusi, tuleks see vastu võtta inventuuriga. Oletame, et inventuuri tegemisel selgus, et kohustusi on rohkem kui positiivset vara. Edasi kaks varianti :
1. pärija võtab vabatahtlikult negatiivse pärandi siiski vastu ja kannab kohustused oma enda varast.
2. Kui keegi aga sellist pärandit ei taha vastu võtta, siis pärandvara hooldaja (või ka pärijad) on kohustatud esitama panrkotiavalduse.
* (Seda käsitletakse võlgniku pankrotiavaldusena).
7 Millised on nõuded võlgniku pankrotiavaldusele?
Võlgnik peab oma maksejõuetust avalduse esitamisel põhjendama (PankrS 13 lg 1). Mingeid erilisi selgitusi andma ei pea.. küllaltki lihtne.
1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus Võlausaldaja pankrotiavaldus - PankrS 10.
Miks peaks võlausaldaja pankrotiavalduse esitama?
Võimaldab kiiremini sekkuda kui tavaline nõude esitamine läbi kohtu. Oluline olukorras, kus nt juriidilise isiku majanduslik olukord pidevalt halveneb (s.t. tavaline hagi menetlemine oleks ilmselt liiga aeglane).
Võlausaldaja avaldusele rohkem nõudeid kui võlgniku avaldusele:
peab põhjendama oma nõuet (tõendama, et ta üldse on võlausaldaja)
peab põhistama võlgniku maksejõuetust.
* põhistamine = mingi asjaolu esiletoomist, mis viitab maksejõuetusele.
· Põhistatavad asjaolud PankrS 10 (NB!)
Maksejõuetuse põhistamine. Alused tulevad PankrS 10 lg-s 2:
alus 1 (p 1): tuleb oodata 30 päeva nõude sissenõutavust + võlgnikku hoiatada pankrotiavalduse esi- tamise kavatsusega + veel 10 päeva oodata. tüüpiline viis maksejõuetuse põhistamiseks. Ei kohusta võlausaldajat pankrotiavaldust esitama. Ajaliselt piirab pankrotiavalduse esitamist ainult nõude aegu- mine.
alus 2 (p 2): täitemenetlus. Selgub, et vara pole => mingit hoiatust pole sel juhul vaja, võib kohe esitada pankrotiavalduse.
alus 3 : võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu
alus 4 : võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita
alus 5 : võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil
Nõue on sissenõutav => võib tugineda kõigile viiele alusele.
Kui nõue veel ei ole sissenõutav => võlausaldaja tavalist hagi esitada ei saa ja alust 1 kasutada ei saa. Ainus võimalus sekkuda võlgniku tegevusse on üritada pankroti välja kuulutada kasutades aluseid 10 lg 2 puktides 2-5.
Kas kõikide võlgnike vastu saab esitada pankrotiavalduse?
Pankrotivõlgnik ei saa olla : riik ja kohalik omavalitsusüksus ( 8 lg 2) Kõik teised saavad.
(Töötukassa seaduses ja haigekassa seaduses kuskil kirjas et ka need ei saa minna pankroti.. see on pigem seadusandja praak ).
Ainus kolmas isik peale võlausaldaja ja võlgniku, kes võib teatud erijuhtudel pankrotiavalduse esitada, on nantsinspektsiioon. Seda käsitletakse võlausaldaja pankrotiavaldusena. Tuleneb erisätetest vastavates eriseadustes:
kindlustusseltside suhtes (tuleneb kindlustustegevuse seadusest)
krediidiasutuste suhtes (tuleneb krediidiasutuste seadusest)
8 1.3 Ajutise halduri määramine Esitatud pankrotiavaldus läbib kolm kontrolli
1. Avalduse formaalne kontroll (kas esitatud õigesse kohtusse, kas TsMS nõuded täidetud jne) kui esitajaks on võlausaldaja, kontrollitakse, kas avaldusest selgub, et tal on võlgniku suhtes nõue ja kas avaldus on põhistatud. (kontroll on mitte- sisuline ! vaadatakse lihtsalt avaldust !) kui esitajaks võlgnik, vaadatakse lihtsalt, kas on avaldust põhjendanud 2. Ajutise halduri määramine. Otsustatakse, kas on põhjust selle asjaga sisuliselt edasi tegeleda. Kohus määrab ajutise halduri 10 päeva jooksul pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist (PankrS 15 lg 1). Kontrollitakse peamiselt nõuet ( 15 lg 3).
* kas nõue on olemas? * kas nõue on selge?
· kui tugineb pankrotihoiatusele, siis nõue peab olema ka sissenõutav. · kui nõudes esineb palju küsitavusi, siis pigem hakatakse seda lahendama eraldi hagimenetluses , ja praegu ajutist haldurit ei määrata.
* ega nõue ei ole pandiga tagatud? (pandiga täielikult tagatud nõue ei anna alust panrkoti väl- jakuulutamist, kuna see ei saa nii lihtsalt kaduma minna ( 15 lg 3 p 2)). * kas võlausaldaja nõue on piisavalt suur? ( 15 lg 3 p 3). * Mida võlausaldaja saaks teha et edasist menetlust vältida?
· ära maksta · piisav tagatis anda..
* Kui ajutine haldur jääb määramata > selle peale saab esitada määruskaebuse. Kui haldur nimetatakse, siis selle peale määruskaebust esitada ei saa.
3. Pankrotiotsuse tegemine (v.t. 1.6)
1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. 1.5 .. ja Ajutine pankrotihaldur Ettevalmistamise eesmärk on ette valmistada otsust, kas pankrot välja kuulutada või mitte.
Keskne küsimus: välja selgitada, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte.
Kõrvaleesmärk: tagada, et võlgniku varaline olukord ei halveneks.
* Üldjuhul ajutisel halduril ei ole erilist võimu ta ei saa vara käsutada või otsuseid langetada (erinevalt pankrotihaldurist). Peamiselt on tal õigus saada informatsiooni ( 22 lg 3). * Käsutuskeeld. Kohus võib määrata (see pole reegel!), et vara käsutamine saab toimuda ainult ajutise halduri nõusolekul ( 20 lg 1).
Kui on määratud erinevad isiklikud kitsendused ( arest vms) ja võlgnikus on juriidiline isik, tekib küsimus, kelle suhtes neid kohaldada . Isikute ringi määrab ära PankrS 19 lg 1.
Olulisemad : juhtorgani liikmed (juhatus ja nõukogu).
Ajutine haldur peab lõpuks esitama oma arvamuse, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte.
Ajutisel halduril on kohustus välja selgitada maksejõuetuse põhjused ( 22 lg 5).
kui ilmneb, et tegemist on kuriteo tunnustega, teatab haldur või kohus sellest politseile või prokurörile ( 28 lg 1).
kui tegemist on raske juhtimisveaga, peab haldur esitama juhtorgani liikme vastu kahju hüvitamise nõude.
* vt ka 55 lg 3 !
* lõpparuanne lg 163 lg 5.
9 1.6 Pankrotiasjas otsuse tegemine Kui kiiresti pankrotiavaldus läbi vaadatakse? (PankrS 27)
võlgniku pankrotiavaldus: 10 päeva, kaalukatel põhjustel 30 päeva (alates ajutise halduri määramisest).
võlausaldaja pankrotiavaldus: 30 päeva, kaalukatel põhjustel 2 kuud (alates ajutise halduri määramisest).
Pankrotiotsuse väljakuulutamisel tuleb kindlasti pidada kohtuistung (kolmas kontroll).
Juriidilise isiku puhul: Siin kontrollitakse ainult maksejõulisust!
* (Põhjendus: kui maksejõuetus on juba tuvastatud ja juriidiline isik niikuinii ei tohi maksejõuetuna eksisteerida, siis pole põhjust enam nõuet kontrollida, kuna poleks õigust pankrot jätta välja kuulu- tama vaid tehnilistel põhjustel (kui juriidiiline isik on siiski maksejõuetu)).
Füüsilise isiku puhul. kaks varianti:
1. PankrS 31 kontrollitakse maksejõuetust + nõuet
2. PankrS 15 lg 2 (erand).
* Juhul kui ise esitanud avalduse ja kohtul ei ole kahtlust, võidakse pankrot välja kuulutuda ilma ajutist haldurit määramat (jätta teine etapp lihtsalt vahele).
Peamised võimalused
1. pankrot kuulutatakse välja
2. maksejõuetust ei tuvastata, pankrotti välja ei kuulutata
3. pankrotimenetluse raugemine - maksejõuetus küll tuvastatakse, kuid pankrotti välja ei kuulutata, sest puudub igasugune vara (isegi menetluskulude katmiseks).
kui on alust arvata, et pankrotivarasse oleks siiski kuidagi võimalik raha juurde saada, tuleb siiski pankrot välja kuulutada.
Pankrotimenetluse raugemine.
Kui lõpeb raugemisega, siis keegi enam eriti ei uuri. Negatiivne selles suhtes, et juhatuse liikmete tegevust (sh võimalik kohustuste rikkumine ) enam põhjalikult ei kontrollita.
Raugemist saavad vältida võlausaldajad, kui maksavad kohtule deposiiti ( 30). Sellisel juhul kohtul kohustus pankrot välja kuulutada.
Kui juhtub juriidilisest isikust võlgniku, siis ajutine haldur ühtlasi likvideerib selle juriidilise isiku ( 29 lg 8).
Kui füüsiline isik esitab pankrotiavalduse ja soovib pärast pankrotimenetluse lõppemist ka algatada võlgadest vabastamise menetluse, siis ei saa kohus jätta pankrotti välja kuulutamata.
1.7 Pankrotiotsusest teavitamine Kui pankrot on välja kuulutatud, siis tuleb avaldada pankrotiteade avalikes teadaannetes (tuleb teavitada võlausaldajaid) ( 33):
kes on võlgnik
mis tähtajaks peavad võlausaldajad nõude esitama
jms.
Lisaks peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid ( 34) (v.a. juhul kui neid on rohkem kui 50).
erandi erand: vaatamata arvule peab igal juhul teavitama pandipidajaid.
eraldi peab teatama ka kõigile neile võlausaldajatele, kelle asukoht on väljaspool Eestit.
10 1.8 Pankroti väljakuulutamise tagajärjed 1.8.1 Üldised tagajärjed. Tagajärjed toodud PankrS -s 35.
Võlgniku vara muutub pankrotivaraks, võlgnik kaotab selle iseseisva käsutamise õiguse. Pankrotivara kuulub endiselt võlgnikule, aga ta on õigusteta omanik (käsutab pankrotihaldur).
* Füüsilisest isikust võlgnik ei saa enam teha tehinguid pankrotivaraga. Juriidilisest isikust võlgnik ei saa teha üldse mingeid tehinguid.
Kõikide nõuete sissenõutavuse tähtpäev loetakse saabunuks (kõik nõuded muutuvad sissenõutavaks).
Nõuetele lõpetakse intressi ja viivise arvutamine.
Märked registritesse
* Äriregistrisse märge pankrotis
* Kui on kinnisvara, siis kinnistusraamatusse vastavad keelumärked.
* Väärtpaberite keskregistris konto blokeeritakse.
Kõik nõuded on edaspidi esitatavad vaid pankrotimenetluses. Eraldi hagisid esitada ei saa.
Kui mingi nõue on juba kohtus tunnustatud (hagi rahuldatud) ja toimub täitmine, siis täitemenetlus lõpetatakse.
1.8.2 Tagajärjed pooleli olevate kohtumenetluste suhtes 1. Võlgniku nõue kellegi teise vastu
Neid vaieldakse lihtsalt edasi. Pankrotimenetlus ei muuda siin praktiliselt midagi. Ainuke erinuvuse: haldur võib asendada võlgniku või asuda hageja poolele temaga koos. (Et võlgnik, kellel nüüd puudub eriline isiklik motivatsioon , ei hakkaks sahkerdama) ( 43 lg 1).
2. Nõue võlgniku vastu.
(a) Kui on rahaline nõue
i. Kui ei ole veel olemas mingit kohtulahendit => hagi tuleb jätta läbi vaatamata (PankrS 43 lg 2).
ii. Kui juba esimese astme kohtuotsus on juba tehtud, siis tuleb lõpuni vaielda.
Kui õigus jääb võlausaldajale, siis peab ta ikkagi nõude esitama pankrotimenetlusse. Nõue loetakse automaatselt tunnustatuks.
(b) Kui on vidikatsiooninõue - see tuleb samuti lõpuni menetleda ( 43 lg 4). (Isik, kes tahab oma asja pankrotimenetlusest välja nõuda, ei ole pankrotivõlausaldaja. Pankrotimenetlus on rahaliste nõuete menetlus!)
1.8.3 Lepinguliste kohustuste täitmine Vt PankrS 46
Pankroti väljakuulutamine iseenesest lepingulistele kohustustele automaatset mõju ei oma. Haldur otsustab, kas lepingud lõpetada või mitte. Haldur saab ise selle järgi otsustada, kuidas lepingu täitmine või mittetäitmine mõjutaks pankrotivara. (Soodsat, tulutoovat lepingut lõpetada ei oleks mingit mõtet).
Teisel poolel ei ole õigust pankroti väljakuulutamisest tulenevalt lepingut lõpetada. ( 46 lg 4).
Aga võib küsida tagatist (PankrS 46 lg 5). (Haldur peab näitama, et võlgnikul on võimekus ja kavatsus omapoolne kohustus siiski ära täita).
Kui haldur ise ei teata kas ta kavatseb lepingut edasi täita, võib teine pool küsida. Haldur peab vastama 7 päeva jooksul ( 46 lg 2).
11 Kohus võib tähtaega pikendada ( 46 lg 3).
Kui haldur lõpetab lepingu siis, kui nt teine pool on juba oma kohustused ära täitnud, on teisel poolel tagasitäitmise nõue (nt. teine pool on juba kauba ära saatnud).
Oletame et pankrotis on ostja (müügilepingus). Kui ostja rahaline kohustus on muutunud sissenõutavaks pärast ostja pankroti väljakuulutamist (selle tõttu, et haldur soovis lepingut edasi täita), siis ei ole müüja pankrotivõlausaldaja vaid massivõlausaldaja ( 46 lg 6). müüja = massivõlausaldaja
müüja nõue = massinõue
massivõlausaldajad - pankortivara võlausaldaja; eelkõige need, kelle nõue on tekkinud pankrotvara suhtes tänu halduri käitumisele. (Massivõlausaldajaga suhtleb haldur umbes nagu pankrotti ei olekski . Lisandub ka halduri isiklik vastutus.)
Näide:
Müügileping. Ostja pankrotistub, kui pool kaupa on juba saadetud. Esimese poole rahalise nõude suhtes on müüja pankrotivõlausaldaja; teise poole suhtes on massivõlausaldaja (juhul kui haldur üldse teise poole täitmisega nõustub). Kusjuures esimese poole eest maksmist ei saa müüja kohest maksmist nõuda ja haldur ei saa isegi siis ära maksta kui ta tahaks (ei saa pankrotivaraga suvaliselt ümber käia.. väljaspool pankrotimeneltust oleks see võimalik võlaõigusliku kinnipidamisõiguse kaudu - VÕS 110-111).
Lepingute täitmise kohta erinormid: 48-52.
Tehingud väärtpaberitega ( 48).
Täitmist ei saa nõuda. Saab nõuda kahju saamata jäänud tulu eest.
48 lg 4: Kui teine pool esitab kahju hüvitamise nõude, siis on ta selle suhtes pankrotvõlausaldaja (s.t. tõenäoliselt saab reaalselt oma nõudest kätte vaid väikese osa).
Omandireservatsioon ( 49)
Üks peamisi mõtteid ongi müüja kaitsmine selle vastu kui ostja läheb pankrotti.
Ostja pankrot ei ole aluseks lepingu lõpetamiseks müüja poolt. Ostja poolt saab haldur ise otsustada:
* Kui haldur jätkab täitmist, siis tasumata jäänud maksed on ka massikohustused.
* Kui haldur ei jätka täitmist, saab müüja asja välja nõuda (asjaõiguslikult).
Müüja pankroti korral: halduril ei ole (mingit täiendavat) õigust lepingut lõpetada. Võib lõpetada üldkorras.
Üüri- ja rendilepingud
1. pankrotis on üürileandja ( 50) Haldur ei saa lepingut lõpetada (erinevalt üldreeglist -s 46), v.a. kui see õigus tuleneb lepingust endast (PankrS 50 lg 1 ls 1).
* Eluruumi puhul on keeld imperatiivne : üürileandja pankrot ei lõpeta lepingut mingil juhul.
Kui leping ei jätku ja on ette makstud, siis ettemaksu suhtes on üürnik tavaline pankrotivõlausaldaja. Müügi korral võib üürilepingu lõpetamine toimuda üldkorras (VÕS 323). 2. pankrotis on üürnik ( 51) Üürileandja ei saa lepingut üles öelda (vt. VÕS 319) (PankrS 51 lg 1). Haldur võib ühekuulise etteteatamisega üüri-/rendilepingu üles öelda (PankrS 51 lg 3).
12 2 Pankrotimenetluse organid
Pankrotimenetluse organid on organid, kellele on antud vastav pädevus pankroti korral tegutsemiseks. Nen- deks on:
pankrotihaldur
pankrotitoimkond
võlausaldajate üldkoosolek
kohus
2.1 Pankrotihaldur 2.1.1 Pankrotihaldurile estatavad nõuded Kaks võimalust (alternatiivselt)
1. staatuse kriteerium - vandeadvokaadid või nende vanemabid, audiitorid ja kohtutäiturid, kes on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja (edaspidi koda ) liikmed pankrotihalduritena.
2. isik vastab seadusest tulenevatele nõuetele ja on saanud pankrotihalduri kutse eksami sooritamise kaudu (eksami viib läbi koda) + läbima väljaõppe (kuskil halduri juures). Nõuded:
(a) bakalaureusekraad + 2-aastane töökogemus
(b) magistrikraad
(Koja tegevust reguleerib kohtutäituri seadus, 3. ptk (läbi lugeda!)).
(Võiks vaadata ka koja põhikirja).
Aus ja kõlbeline, valdab eesti keelt, ..
Välistavad asjaolud 57 lg 6 (vaata iseseisvalt läbi!)
2.1.2 Pankrotihalduri nimetamine ja kinnitamine Nimetada saab neid isikuid, kes on koja poolt peetavas pankrotihaldurite nimekirjas.
Halduri nimetab kohus kui ta pankroti välja kuulutab.
Täiendavad piirangud:
* Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ( 56 lg 2).
* Haldur peab olema sõltumatu; ei tohi olla erapoolik ( 56 lg 3).
Halduri kinnitamine (PankrS 61).
* Kohtu poolt nimetatud haldur peab saama ka võlausaldajate poolt kinnitatud. Seda tehakse esimesel võlausaldajate üldkoosolekul (varsti pärast pankroti väljakuulutamist).
* Võivad ka mitte kinnitada sellisel juhul valivad nad ise uue halduri ja omakorda kohus peab kinnitama .
· Kui ka kohus nüüd ei kinnita, siis peab kohus pakkuma täiesti uue halduri. Seda enam võlausal- dajad kinnitama ei pea. (Kokkuvõttes: jäme ots on kohtuniku käes; samas halduril on raske töötada, kui tal on vastuolud suuremate võlausaldajatega).
* Kui esimesele üldkoosolekule ükski võlausaldaja kohale ei tule, siis loetakse haldur kinnitatuks.
Ajutist haldurit ei pea ilmtingimata hiljem nimetama samas asjas halduriks. Siiski on üldine praktika, et seda tehakse.
13 2.1.3 Pankrotihalduri kohustused ja õigused, halduri tasu Halduri staatus
Haldur ei ole ei võlgniku ega võlausaldaja esindajaks.
Mujal tavaks, et haldur tegutseb pankrotipesa esindajana. Eesti pankrotiõigus pankrotipesa mõistet ei tunne, seega haldur tegutsebki ise.
Haldur teeb tehinguid ise, kuid tehingutest tulenevad õigused/kohustused tekivad võlgnikule. ( 54 lg 1)
Kohtus esindab oma nimel. Kohtukulud siiski pankrotivarast.
Halduri kohustused (haldur - 55 lg 3; ajutine haldur - 22 lg 3)
valitseb vara ( muuhulgas müüb)
juhib juriidilist isikut
selgitab nõuded
esitab kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande
Haldur peab halduri toimikut (vt 60).
Haldur peab järgima võlausaldajate huve; järgima hea kutse tava (loe ise läbi!).
Halduri peab ka läbima täiendõppe (need kes ei ole haldurid staatuse kaudu; justiitsministri määrus).
Halduri tasu
Vt. 65, 65
Peamiseks tasustamise aluseks on sissetoodud raha (mitte rohkem kui 1% sisse toodud rahast).
Ajutise halduri tasustamine on tunnitasu põhine ( 23)
Halduri kulutused - 66.
Kui kulutused on liiga suured, saab tasu vähendada.
Juhul kui kulutused on tehtud pankrotitoimkonna liikmete nõusolekul, võib pankrotihaldur esitada re- gressinõude pankrotitoimkonna liikmetele .
2.1.4 Pankrotihalduri tegevuse korraldamine Pankrotihaldur peab oma kohustusi täitma üldjuhul isiklikult + peab olema füüsiline isik.
Võib siiski teatud juhtudel kasutada esindajat / abilist (nt kohtuvaidluste pidamisel).
Kui kasutatakse esindajat, siis peaks see üldiselt minema pankrotihalduri enda tasust. Pankrotivara arvelt võib see minna ainult toimkonna nõusolekul ( 62 lg 4).
Kui tegemist on juriidilise isiku pankrotiga, siis sisuliselt astub haldur juriidilise isiku juhatuse asemel.
Pankrotihalduri toimiku pidamise kord: justiitsministri määrus 30. dets 2009. a. Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded. ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13260781 ) (loe iseseisvalt!)
Juriidilise isiku töötajate töötasud
Maksmata töötasud enne pankroti väljakuulutamist töötajad on tavalised pankrotivõlausaldajad.
Nende juriidilise isiku töötajate, kes jäävad pärast pankrotti tööle haldurit abistama, töötasunõuded on massinõuded.
14 2.1.5 Pankrotihalduri tegevuse peale kaebamine, halduri vastutus, järelevalve halduri tegevuse üle Haldur võib lahkuda omal soovil.
Kohus võib vabastada halduri rikkumise tõttu
toimkonna ettepanekul, võlgniku taotlusel, justiitsministeeriumi taotlusel, võlausaldajate üldkoosoleku taoltusel ( 68 lg 2)
Üksikud võlausaldajad halduri vabastamist taotleda ei saa!
Kohus võib vabastada ka omal initsiatiivil. (Üksikud võlausaladajad võivad lihtsalt kohut rikkumistest informeerida ja jääda lootma, et kohus ise vabastab.)
Halduri vastutus
süüline vastututs (PankrS 63).
Ette nähtud kohustuslik kutsekindlustus ( 64).
Järelvalve
Menetluse sisene järelvalve - teostab eelkõige pankrotitoimkond.
Menetluse väline järelvalve
teostab kohus: võib määrata trahvi, vabastada.. (PankrS 69)
Riiklik järelvalve - teostab justiitsministeerium (PankrS 70).
* Justiitsministeerium võib algarada ka distsiplinaarasja (DA) (võib rakendada distsiplinaarvastu- tust).
Erinev käsitlus vastavalt sellele, kas DA on alustatud advokaadi või muu halduri suhtes:
* Advokaatide suhtes käib asjade menetlemine läbi advokatuuri aukohtu.
* Teised haldurid: DA-d menetleb
1. justiitsministeerium (seadusest tulenevate kohustuste rikkumine), või
2. koda ()
Distsiplinaarkaristused * Justiitsministeeriumi võib määrata noomituse, rahatrahvi, haldurina tegutsemise keelu kuni 5.a.
* Aukohus võib määrata noomituse, rahatrahvi (64-6400 EUR), teha ettepaneku pankrotihaldurina tegutsemine keelata (KTS 103)
Kui täiendõpet ei läbi või kukub eksamilt mitu korda läbi, võib samuti kutse ära võtta (KTS 97).
Justiitsministeerium võib ka teha kohtule ettepaneku haldur vabastada konkreetsest menetlusest.
2.2 Pankrotitoimkond 2.2.1 Pankrotitoimkonna moodustamine ja pädevus Pankrotitoimkond moodustatakse võlausaldajate üldkoosoleku poolt.
Moodustatakse esimesel võlausaldajate üldkoosolekul.
Võidakse otsustada toimkonda ka üleüldse mitte moodustada. Sellisel juhul peab pankrotitoimkonna ülesandeid täitma üldkoosolek ise (toimkonnal pole erilist mõtet, kui võlausaldajaid on vähe).
Võlausaldajatel on niipalju hääli kui suur on tema nõue (sisuliselt nagu aktsionärid).
Pankrotitoimkonna liikmed ei tegutse toimkonnas võlausaldajate esindajatena (nö lihtsalt asjalikud inimesed). Samas ei ole keelatud seotud isikute määramine (ja praktikas see ka nii läheb).
Pankrotitoimkonda tuleb kaasata nii suuremate kui väiksemate nõuetega võlausaldajate esindajaid.
Toimkond 3-7 liiget.
15 2.2.2 Pankrotitoimkonna liikmete vastutus ja tasu Toimkonna liikmetel ka õigus saada mõistlikku tasu (PankrS 76).
Pankrotitoimkonna liikme tasu piirmäärad 18. dets 2003.a. justiitsministri määrus (loe läbi!)
2.3 Võlausaldajate üldkoosolek 2.3.1 Üldkoosoleku pädevus Vt. 77.
Võlausaldajate kõrgeim organ, otsustab põhimõttelised asjad.
Seaduse kohaselt peab koos käima vähemalt 2 korda:
võlausaldajate esimene üldkoosolek
nõuete kaitsmise koosolek
Üldkoosoleku kutsub kokku haldur; teeb seda kas omal äranägemisel või teatud osa võlausaldajate nõudmisel ( 79)
Igapäevane juhtimine ei toimu läbi üldkoosoleku.
2.3.2 Üldkoosoleku läbiviimine ja otsuste tegemine Otsuseid tehakse lihthäälte enamusega ( 81 lg 1).
2.3.3 Esimene üldkoosolek Vt 78.
Mitte varem kui 15 päeva, mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist ( 78 lg 1).
Nõuete esitamise tähtaeg on aga 2 kuud .. s.t. esimese üldkoosoleku toimumise ajaks ei pea nõuded veel olema esitatud.
Selleks, et üldkoosolekul osaleda, peab nõue olema esitatud vähemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimu- mist (haldurile peab jääma 3 täistööpäeva nõuetega tegelemiseks) ( 82 lg 3).
Haldur otsustab, kui palju ta annab nõude esitajale üldkoosolekul hääli ( 82 lg 3).
* Halduri kontroll oluline, kuna esineb libanõuete esitamise oht!
* Kui halduri poolt antud häälte arvude osas tekib vaidlus, siis otsustab häälte arvu koosolekul osalev kohtunik . Kohtunik teeb koosolekul määruse; selle peale saab hiljem esitada määruskaebuse ( 82 lg 4).
2.3.4 Üldkoosoleku otsuste vaidlustamine Kui on rikutud seadusest tulenevat korda, võib nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist kohtus ( 83 lg 1).
16 2.4 Kohtu pädevus pankrotimenetluses Üldpõhimõte: jätta kohtule võimalikult vähe. Neid asju saab teha ainult kohus:
pankroti väljakuulutamine
pankrotimenetluse lõpetamine
halduri nimetamine ja vabastamine
lahendab vaidlusi (tagasivõitmise hagid jms)
otsustab halduri ja pankrotiliikmete tasu
kui tehakse kompromiss - kinnitab kompromissi
Kohus teostab ka järelvalvet (omal initsiatiivil ning siis kui keegi kaebab).
Kohtunikuabi tegevused: 84 .
Teatud asju saab teha vaid kohtunik isiklikult ( 84 lg 3).
Materjal PankrS ptk. 3
KTS ptk 3.
koja põhikiri, hea kutse tava ja täiendõppe nõuded
3x justiitsministri määrused
17 3 Võlgniku kohustused, vastutus ja õigused
3.1 Teabe andmise kohustus, võlgniku vanne Teabe puhul oluline: millist teavet saab küsida ja kes on kohustatud isikud.
Üks tähtsamaid võlgniku kohustusi.
Füüsilisest isikust võlgniku puhul on valdkondi, mille kohta võlgnik ilmselt võib öelda, et see on tema eraelu ega puutu kuidagi pankrotivarasse/pankrotimenetlusse.
Juriidiline isik peab andma teavet praktiliselt kõige kohta.
Juriidilised isikud.
Kohustatud isikud on loetletud PankrS 19 lg 1-s (käib küll teise asja kohta, aga hiljem igal pool viidatakse sellele loetelule)
* ennekõike juhatuse liikmed (praktikas!)
* vähemalt 1/10 osalust
* jt (vt. seadust)
* vastutavad ka 1 aasta alates vabastamisest
* Ka muud töötajad peavad andma informatsiooni ( 85 lg 3). Ei puuduta töötajaid, kes lahkunud varem kui 2 aastat enne pankrotiavalduse esitamist.
Võib võtta võlgniku vande, et esitatud andmed on õiged ( 86). Reeglina võetakse vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. (Vande mõte: vande andmisest keeldumine või valeandmete esitamine vande all on kriminaalkorras karistatav ).
3.2 Kohustus kohal viibida Teenib teabe andmise kohustuse täitmist. Leping peab olema kohal seal, kuhu kohus või haldur teda kutsub.
Tingitud vajadusest saada infot ja selgitada asjaolusid.
(Nt. võlausaldaja üldkoosolek, kohtuistung, nõuete kaitsmise koosolek).
Et tagada võlgniku kättesaadavus, on ette nähtud elukohast lahkumise keeld. Pärast pankroti väljakuulutamist kuni vande anmiseni on seadusest tulenev elukohast lahkumise kord ( 88 lg 1). * Elukoht on ikkagi määratud kohaliku omavalitsuse täpsusega. Aadress täpsustab kust võib inimest kätte saada.
* Praktilist mõeldakse selle all Eesti puhul pigem siiski Eestist lahkumise keeld. · Kuidas praktikas? Piirivalvel nimekiri inimestest, kes ei tohiks üle piiri saada.. vist isegi töötab)
* Juriidilise isikuga seotud füüsilistele isikutele saab elukohast lahkumise keeldu rakendada vaid vas- tavalt 88 lg 2-le.
18 3.3 Sundtoomine ja vahistamine Kaks peamist sanktsiooni:
trahv (TsMS 46 .. maksimaalselt kuskil 3200 EURi)
* Trahv läheb üldkorras riigieelarvesse, mitte pankrotivarasse.
arest (kuni 3 kuud) (PankrS 89)
* Kas põhiseadusega kooskõlas? Vabaduse võtmine varaliste kohustuste mittetäitmise tõttu pole lu- batud! * Probleemi pole, sest siin pole tegemist sanktsiooniga võlgu-olemise tõttu, vaid sanktsiooniga pankro - timeneltuses võlgnikult lasuvate kohustuste mitte-täitmise tõttu.
· Kui võlgnik rikkumise lõpetab (nt muutub koostööaltiks ja hakkab infot andma), peab aresti kohaldamise lõpetama. · Kui on rikkunud elukohast lahkumise keeldu v pankrotivara käsutamise keeldu, siis ei ole võimalik rikkumist lõpetada... siis võlgnik täidab oma aresti ära nii nagu talle määratud.
Sundtoomine pole sanktsioon tuuakse kohale oma kohustuse täitmiseks.
(Aresti kohaldamine laialt levinud siiski pole.. pigem äärmuslik abinõu).
3.4 Kohustatud isikud juriidilisest isikust võlgniku puhul 19 lg 1 ja lg 3
Kui on teabe andmise kohustus, siis tulevad juurde töötajad ja kolmandad isikud ( 85 lg 2 ja lg 3); kohal viibimise kohustuse juures seda ei ole.
Aresti saab kohaldada siiski vaid 19 lg 1 ja lg 3 isikuid. Mis aga teha töötajatega, kes ei taha täita oma teabe andmise kohustust? Praeguses seaduses nende suhtes mingit santsiooni ei ole.
* Võib kõne alla tulla deliktiline kahju hüvitamise nõue (õigusvastasus on olemas, leiab ka süüs). kuigi võib osutuda keeruliseks näidata, mis on selle kohustuse rikkumisest tulenev varaline kahju.
3.5 Ärikeeld Ärikeelu sisu: võlgnik ei tohi olla FIE, juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija ega prokurist .
Tuleb eristada ärikeelu kohaldamist juriidilise isiku ja füüsilise isiku puhul.
Füüsilise isiku puhul tuleneb ärikeel automaatselt seadusest alates tema pankroti väljakuulutamisest. Kohus võib soovi korral teha erandeid ( 91 lg 1).
Juriidiline isik: 19 lg 3. Kohus otsustab:
1. kelle suhtes ja kas üldse ärikeeldu kohaldada? 2. millises mahus ?
* ärikeeld juriidilise isikuga seotud isikule ei mõju parajasti pankrotis oleva juriidilise isiku suhtes, vaid teiste juriidilisite isikute suhtes! Ka maht võib olla piiratud (nt ei tohi olla ainult juhatuses.. aga võib teguseda FIE-na).
* Riigikohus : ärikeeldu saab kohaldada vaid nende juriidilise isiku liikmete suhtes, kelle puhul on põhjust eeldada, et nad on pannud toime kriminaalselt karistatavaid tegusid . (Varul pole nõus - seadusandja on mõelnud isikuid, kes on pannud toime raskeid juhtimisvigu).
Ärikeeldu võib erandjuhtudel kohaldada ka peale pankrotimenetluse lõppu ( 91 lg 3).
Kui isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu, siiski on jätkuvalt teise juridiilise isiku juhatuses, siis see ei mõjuta iseenesest tema tehingute kehtivust. Kui aga teeb kahjulikke tehinguid, siis võivad nõukogu liikmed selle eest rangemalt vastutada.
19 3.6 Võlgniku vastutus 1. Vastutus maksejõuetuse tekitamise eest
Karistusõiguslik vastutus
maksejõuetuse tahtlik tekitamine(KarS 384)
Tsiviilõiguslik vastutus
kahju hüvitamine. Kui raske juhtimisviga, siis halduril lausa kohustus esitada kahju hüvitamise nõue ( 28 lg 2).
2. Vastutus kohustuste mittetäitmise eest pankrotimenetluses
Karistusõiguslik vastutus:
vara varjamine pankrotimenetluses
Panrkotiõiguslik vastutus
arest
ärikeeld
Tsiviilõiguslik vastutus
trahv
sundtoomine
tsviilõiguslik kahju hüvitamise nõue
* Nt juhatuse liige jätab teatamata mingite lao asukoha, rikkudes oma teabe andmise kohustust. Kui kaubad avastatakse, on nad juba riknenud => deliktiline kahju hüvitamise nõue (praktikas harv).
3.7 Võlgniku õigused Võlgnik jääb isikuna alles (vähemalt menetluse ajaks). Pankrotimenetluses võlgnikul siiski mitmeid õigusi (mitte ainult 4. peatükis võlgniku kohustused ja õigused
üldised õigused
* õigused TsMS-st (edasikaebamisõigused, protsessiosalise õigused)
* igal pool pankrotiseaduses laial palju erinevaid võlgniku õiguseid:
· 9, 16, 25, 24, 30, 32, 43, 63, 65, 67, 68, 80, 83, 91 , 101, 104, 106 lg 2-3, 111-114, 120, 122 lg 3, 156, 159, 160, 147, 164; 11-12 peatükk (füüsiline isik).
Normatiivne materjal
PankrS 4 peatükk
20 4 Nõuded pankrotimenetluses
4.1 Nõuded, mida saab esitada Pankroti väljakuulutamisega muutuvad kõik nõuded sissenõutavaks.
Pankrotivõlausaldajad on kõik need isikud, kellel on rahaline nõue võlgniku vastu pankroti väljakuulutamise seisuga.
Tingimusliku nõude võib esitada, aga seda ei saa lugeda sissenõutavaks (kuni tingimus pole saabunud).
* (Tingimuslik nõue: nõue sõltub mingist asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas tingimus saabub või mitte.)
Kõiki nõudeid saab pankroti väljakuulutamise järel esitada vaid pankrotimenetluses.
Ka need nõuded, mille kohta on kohtuotsus juba olemas, tuleb esitada pankrotimenetluses. Nõue loetakse kaitstuks.
Täitemenetlus lõpetatakse.
* Kui täitemenetluses on kohaldatud arest nõude tagamiseks, siis ka arest lõpetatakse.
Näide (selle kohta, kus pankrotivõlgniku vastu on küll varaline, kuid mitte rahaline nõue)
võlausaldaja
võlgnik
kolmandast isikust pantija (hüpoteek)
* > kolmas isik läheb pankrotti
=> võlausaldajal realiseerimisõigus, mis tugineb nõudel võlgniku vastu.
* => see nõue peab saama pankrotimenetluses kaitstud
Kui nüüd tekib nõue pärast pankroti välja kuulutamist (nt haldur jätkab mingi lepingu täitmist)
1. massnõuded (PankrS 148) juriidilise isiku poolt kahju tekitamine ( 148 lg 1 p 4) (põhjendus: sest kui ta oleks muu nõue, siis seda ei oleks võimalik esitada pankrotimenetluse ajal, aga ei oleks võimalik esitada ka pärast pankrotimenetlust, sest reeglina juriidiline isik pärast pankrotimenetlust lõpetatakse).
2. muud nõuded juriidilise isiku puhul selliste nõuete tekkimine suhteliselt võimatu.. tekkida saavad ikkagi mass- inõuded
füüsilise isiku poolt kahju tekitamine
aegumine hakkab kulgema pärast pankrotimeneltuse lõppu.
Miks ei saa menetluse kestel tekkinud uued nõuded olla samasugused pankrotivõlgniku nõude nagu kõik teised? Sest pankrotimenetluses kindlad protseduurid ja tähtajad.. kui suvalisel hetkel saaks liituda uusi võlausaldajaid uute nõuetega, lööks see kogu menetluse segamini .
Massnõuete suhtes saab läbi viia ka täitemenetlust. Kehtib eeldus, et nemad peaksid kõik kätte saama (ka enne pankrotimenetluse kulusid ). Massvõlausaldaja on paremas olukorras!
* Nt juriidilise isiku pankrot kuulutatakse välja 1. jaanuar 2012. Kui ta tekitab kellelegi tervisekahjus- tuse 31. detsember 2011, siis kahjustatud isik on pankrotivõlausaldaja; kui 2. jaanuaril, siis mass- nõude võlausaldaja (parem!).
Kui tekib olukord, kus massnõuete jaoks kaa vara ei jätku, tuleb pankrotimenetlus kiiresti raugemise tõttu lõpetada.
Aegumine
21 Kui nõue on pankrotimenetluses esitatud, siis nõude aegumine on peatatud (TsÜS 160).
Kui nõuet ei ole pankrotimenetluses esitatud, siis pankroti väljakuulutamine iseenesest midagi ei muuda.
Füüsilise isiku puhul tuleks nõue igal juhul pankrotimenetluses esitada. Kui pankrotimenetlusele järgneb võlgadest vabastamise menetlus, siis esitamata nõuet ka sel ajal esitada ei saa ja ei saa ka hiljem.
4.2 Nõuete esitamise kord Nõuded tuleb haldurile esitada 2 kuu jooksul pärast pankrotiteate (esmakordset) avaldamist ( 93 lg 1). Esitada nõude alus, tõendid.
* Kõige tugevam alus: jõustunud kohtuotsus.
* Kui nõue ei ole esitatud piisavalt selgelt, võib haldur anda 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks ( 94 lg 3). (Omab tähendust siis, kui 2 kuulise tähtaja lõpuni on jäänud vähem kui 10 päeva).
· Võib ka oluline olla esimesel üldkoosolekul osalemise jaoks: see pidi toimuma 15-30 päeval alates pankroti väljakuulutamiseks. Kui on puudustega avaldus, siis haldur vaatab palju hääli annab. Erimeelsused lahendab kohus. (kui kohus otsustab, et ikka puudustega, siis langeb menetlusest välja).
Hilinemisega esitatud nõuded (hiljem kui 2 kuud) * Haldur peab nõude vastu võtma ja panema üldkoosolekule hääletamiseks kas ennistada esitamise tähtaeg ( 102 lg 1).
· Kui ennistatakse, siis loetakse nagu polekski hilinenud .
· Kui ei ennistata, siis veel võimalus ennistamist nõuda kohtus ( 102 lg 3).
· Kui tähtaeg jääbki ennistamata, siis jääb nõue ikkagi menetlusse ja läheb ka kaitsmisele. Kui hilinemisega esitatud nõue saab kaitstud, siis jääb menetlusse, aga langeb rahuldamisel viimasesse järjekorda (s.t. praktiliselt kindel, et võlausaldaja sealt tegelikult mingit raha ei saa) ( 102 lg 2).
* Kui on pandiga tagatud nõue, siis ei pea taotlema ennistamist ( 102 lg 1 ).
· (Põhjus seisneb selles, et kui pandiga tagatud hilinenud nõue saab kaitstud, siis 153 lg 1 p 1 tõttu tuleks ta ikkagi rahuldada esimeses järgus. Seega ei ole mõtet seda hilinenuks lugeda, kuna ta niikuinii viimasesse järku ei saa liikuda .)
Kui keegi esitab nõude pärast kaistmise koosolekut, mis ennistatakse, siis tuleb korraldada uus kaistmise koosolek.
4.3 Nõuete kaitsmine 4.3.1 Kaitsmise kord Nõuete kaitsmine toimub nõuete kaitsmise koosolekul (võlausaldajate üldkoosolek).
Mitte varem kui 1 kuu, mitte hiljem kui 3 kuud pärast 2kuulise nõuete esitamise perioodi lõppu.
Nõue loetakse kaitstuks, kui sellele ei ole esitanud vastuväidet ei haldur ega ükski võlausaldajatest.
Vastuväite võib esitada enne koosolekut kirjalikult või koosolekul suuliselt (vastuväide protokollitakse).
Vastuväidet ei pea põhjendama. Tehakse selgeks faktiline olukord.. kui tekivad vaidlused, siis need lahendatakse kohtus.
* Niisama pole mõtet vastu vaielda: kaistmata jäänud nõudega võlausaldaja võib esitada hagi kohtusse, kus kostjaks on see, kes oli vastu. Kui häid argumente ei ole, lõpeb see kaotuse ja kohtukuludega.
Nõuete kaitsmisel hääletamist ei toimu. Määrav on kasvõi üks vastuhääl.
22 Halduril on kohustus vastu vaielda kui nõue tundub olevat põhjendamatu. Teistel võlausaldajatel kohus- tust ei ole.
Lisaks nõuetele tuleb kaitsta pandiõigused, mis ei nähtu kinnistusraamatust /registritest (vt järgmine).
Ei pea kaistma ( 103 lg 4):
nõudeid, mille kohta on olemas jõustud kohtuotsus pandiõiguseid, mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse, väärtpaberite keskregistrisse
* NB! See ei tähenda, et hüpoteegiga tagatud nõuet ei peaks kaistma!
* Kui hüpoteegikanne ise on kinnistusraamatus vale, siis peaks haldur esitama üldkorras hagi kande parandamiseks.
Uue koosoleku kokkukutsumist uute vastuväidete esitamiseks üldjuhul ei korraldata (reegel: ku nõue on kaistud, siis selle nõude kallale enam ei minda).
Erandina kui on esitatud võltsitud andmeid, saab haldur kokku kutsuda uue nõuete kaistmise koosoleku ja esitada vastuväide ( 106 lg 2-3).
Häälte andmine või mitteandmine halduri/kohtu poolt ei mõjuta kuidagi nõude olukorda kaistmisel.
Kui esimesel üldkoosolekul haldur ei ole võlausaldajale andnud hääli (aga nõue on esitatud) - nõue läheb siiski kaitsmisele. Sellisel juhul üldjuhul peaks haldur kaistmisel ka vastuväite esitama.
Samuti ei saa võlgnikult, kellele haldur ja kohus ei andnud üldkoosolekuks hääli, ära võtta õigust esitada vastuväiteid teiste võlausaldajate nõuetele.
Võlgniku vastuväited ( 104).
Võlgniku vastuväide ei tingi nõude mitte-kaistuks lugemist. Vastuväitel hoopis teistsugune õiguslik tähen- dus.
Võlgniku vastuväitel tähendus hoopis väljaspool pankrotimenetlust. Kaistud nõue, mis jäi pankro- timenetluses rahuldamata, ei kao kuhugi . Kohtumäärus, millega kinnitatakse pankrotimenetluses lõp- paruanne, on sellise nõude suhtes täitedokumendiks!
* Siinkohal omab tähtsust võlgniku vastuväide! Nõude suhtes, millele võlgnik esitas vastuväite, ei ole lõpparuande määrus siiski täitedokumendiks! Võlausaldaja peab esitama nõude 3 aasta jooksul.
* (See saaks tähendust omada vaid füüsiliste isikute korral, kuna juriidilised isikud pankrotimenetluse lõppedes praktiliselt eranditult likvideeritakse).
4.3.2 Vaidlused nõuete tunnustamise üle Kui nõue jääb kaistmata, siis peab võlausaldaja esitama hagi kohtusse
Aegumistähtaeg 1 kuu.
Kostjaks see isik, kes vastu vaidles.
Võib esitada uusi tõendeid.
Ei saa muuta nõude alust (mitte õiguslikku kvalikatsiooni!) ega suurust.
Asja vaatab läbi pankrotiasja menetlev kohus.
Mis juhtub, kui selgub, et vastuväitja ei ole võlausaldaja (tema enda nõue jääb kaitsmata)?
Nõue loetakse kaistuks ( 103 lg 8).
Juhul, kui aga kohus on lahendi juba teinud ja nõuet mittetunnustanud (aga ikkagi selgub, et vastuväitja polnud võlausaldaja).
* Keeruline olukord... Pigem siiski teoreetiline probleem, praktikas esitab vastuväite (muuhulgas ka) haldur, kuna temal on vastav kohustus.
23 4.4 Nõuete tasaarvestus Näide:
V V [18 000.-]> VU
V X [18 000.-]> VU
Tavaolukorras saab nii VU kui ka VU kätte 2000.-.
Oletame, et pankrot ja kõik saavad kätte vaid 10% nõuetest.
* Pankroti korral saaks tasaarvestuse võimaldamisel VU ikka kätte päris palju.. tema saldo jääks +200.-
* VU aga saaks V-lt kätte ainult 20 000.- * 0.1 = 2000.-., peaks ära maksma ikkagi 18 000.- => saldo -16 000.-
Vahe on suur..
Tasaarvestust siiski lubatakse (PankrS 99)
Miks siis nii? See, kellel oleks olnud pankrotimenetluse eel õigus tasaarvestada, selle suhtes oleks liiga ebaõige see võimalus ära võtta.
Lisatingimus: nõue, mida tasaarvestatakse, peab ikkagi olema kaitstud!
Piirang: ei ole lubatud tasaarvestamine nõudega, mis on saadud loovutamise teel teatud aja jooksul enne pankroti väljakuulutamist.
24 5 Pankrotivara moodustamine
5.1 Pankrotivara mõiste ja selle moodustamise viisid
5.2 Vara tagasivõitmine 5.2.1 Tagasivõitmise mõiste ja kord Tagasivõitmine tähendab seda, et halduri hagi alusel kohus tunnistab pankrotiseaduses sätestatud tagasivõit- mise aluste järgi teatud tehingud kehtetuks. Seejärel on võimalik kehtetu tehingu alusel üleantu nõuda tagasi pankrotivarasse.
Maksimaalne periood, mille jooksul tehtud tehinguid saab kontrollida, on 5 aastat enne ajutise halduri määramist.
Põhjus, miks teatud tehinguid saab kehtetuks tunnistada, on see, et nad kahjustavad võlausalda- jate huve. Seadus annab ammendavalt asjaolud, mille esinemisel on võimalik tehing tagasi võita. Teisisõnu, need tehingud peavad olema ka võlgnikule endale kahjulikult mõjunud. Tagasivõitmisel on mõtet vaid siis, kui selle kaudu saab suurendada pankrotivara.
Tagasivõitmise alused PankS-s:
1. üldalused ( 110)
2. erialused ( 111-114)
Alati tuleb kontrollida, kas saab tagasi võita erialusel. Kui jah, siis tuleb seda teha. Kui erialus ei võimalda, jääb Riigikohtu praeguse praktika kohaselt võimalus liikuda tagasi üldaluse peale (3-2-1-115-07).
PV: peaks olema nii, et kui erialus olemas, aga sellele tuginemise tähtaeg on läbi, siis ei tohiks ka üldalusel saada tagasi võita. Riigikohus on aga leidnud, et kui erialust kasutada ei saa, siis alati saab siiski üldaluse peale minna.)
* Varuli loogika : erialused küll võimaldavad lihtsamalt tagasi võitmist, aga teiselt poolt peaksid need erialused ka kaitsma tehingu teist poolt.
* 109 lg 1 sõnastuselt tulenevalt on 110 üldnormiks ka 113 suhtes (kuigi 110 räägib ainult tehingutest ja 113 ei ole tehingu tagasivõitmine, vaid muu toimingu tagasivõitmine).
5.2.2 Tagasivõitmise üldised alused Tulenevad -st 110.
Alati peab tagasivõitmise korral tehingu olemuslik tunnus olema see, et võlgnikku on kahjustatud ( 109 lg 1).
Mida lähemal pankroti väljakuulutamisele, seda lihtsamaks peaks minema tagasivõitmine.
Variandid: ( 110 lg 1)
1. Perioodil ajutise halduri määramisest pankroti väljakuulutamiseni peab tuvastama vaid selle, et võlausal- dajate huve on kahjustatud. PS! Siin eeldatakse alati seda, et kahjustatakse võlausaldajate huve. Kõige lihtsam tõendamiskoormis.
2. Kuni 1 aasta enne ajutise halduri määramist oluline on, et teine pool teadis või pidi teadma, et kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve.
PS! 6 kuud enne ajutise halduri nimetamist ka siis tuleb eeldada, et teadis, et võlgnik kahjustab võlausaldajate huve.
3. 3 aasta jooksul enne ajutise halduri määramist (reaalset tähendust omab teise ja kolmanda aasta kohta) võlgnik teadlikult kahjustas ja teine pool oli sellest teadlik või pidi teadma.
25 4. 5 aasta jooksul enne ajutise halduri määramist (reaalset tähendust omab neljanda ja viienda aasta kohta) tehing on tehtud lähikondsega ja võlgnik on teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve (nimelt, lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustab võlausaldajate huve).
Üldaluste kasutamise teeb keeruliseks tõenduslik külg kuidas tõendada seda, et võlgnik teadis/võlausaldaja teadis jms.
5.2.3 Tagasivõitmise erialused Kinkelepingu tagasivõitmine (PankrS 111)
Tagasi saab võita kõik kinkelepingud, mis on toimunud ajutise halduri määramisest pankroti väljakuu- lutamiseni ja 1 aasta enne ajutise halduri määramist ( 111 lg 1 p 1).
Kui on vahemikus kuni 5 aastat enne ajutise halduri määramist tehtud kinkeleping , saab ka ikka tagasi võita, kuid ( 111 lg 1 p 2) :
1. ei kehti eeldus, et on kahjustatud võlausaldajate huve ( 111 lg 2)
2. teiseks pooleks peab olema lähikondlane
Ühisvara jagamise tagasivõitmine (PankrS 112)
Juhul, kui abikaasade vahel on ühisvara ebaproportsionaalselt ja võlgniku kahjuks jaotatud.
Kui seda on tehtud ajutise halduri määramisest pankroti väljakuulutamiseni või 1 aasta enne ajutise halduri määramist võimalik tagasi võita, kui haldur suudab ära tõendada, et rikutud on võlausaldajate huve ( 112 p 1).
Kui tehing tehtud 5 aastat enne ajutise halduri määramist (seega vahemikus 1-5a enne), on samuti võimalik tagasi võita, kui haldur tõendab, et kahjustab võlausaldajate huve. Aga sel juhul on õigus teisel abikaasal ja võlgnikul tõendada, et selle jagamisega ei muutunud võlgnik maksejõuetuks ega olnud ka tehingu tegemisel maksejõuetu ( 112 p 2).
Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine (PankrS 113)
Ühest küljest võiks öelda, et võlgnik käitus õigesti, kui täitis oma kohustuse mingi võlausaldaja ees. Samas aga võib ka siin väita, et teatud juhtudel on võlgnik kahjustanud tehingu täitmisega teiste võlausaldajate huve.
Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise juures võidetakse tagasi lepingu täitmist (mitte ei muudeta lepingut ega täidetavat tehingut ennast tühiseks). ( 113 on tegemist muu toiminguga 109 lg 1 mõttes.)
Perioodid:
* ajutise halduri määramisest pankroti väljakuulutamiseni - saab kindlasti tagasi võita ( 113 lg 1 p 1)
* kolme kuu jooksul enne ajutise halduri määramist - mitmed lisatingimused:
1. täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga
2. täitmine toimus enne täitmise tähtpäeva
3. täitmine toimus üht võlausaldajat teisele eelistades
4. kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma;
* kahe aasta jooksul, kui teiseks pooleks lähikondne (+ lisatingimused)
See, kellelt raha tagasi võidetakse, jääb endiselt nõude omanikuks ja seega võlausaldajaks. Selle nõude võiks esitada pankrotimenetluses. Tekib olukord, kus halduril on aega tagasivõitmiseks 3 aastat; nõue pankrotimenetlusse tuleks aga esitada maksimaalselt juba palju varem. Siis ju nõude omanik ei saa oma nõuet esitada!? Haldur peaks võimalikult varakult tagasivõitmise nõuded sellel alusel esitama või vähemal ütlema võlausaldajale, et ta kavatseb hagi esitada. Sel juhul peaks võlausaldaja esitama tingimusliku nõude pankrotivõlausaldajana ( tingimuseks oleks halduri tagasivõitmise hagi rahuldamine).
26 Samuti tekib küsimus olukorras, kus oli pandiga tagatud nõue võiks väita, et kui võlgnik poleks kohe maksnud, siis oleks võlausaldaja saanud oma pandi täies mahus realiseerida. Seega oleks ta niikuinii täies mahus saanud oma nõude rahuldatud ja teised võlausaldajad pole selle võrra kahjustunud , et tema nõue täideti. Siiski, ka pandipidaja on kohustatu osalema pankrotimenetluse kulutuste hüvitamises. Seega peaks pandipidaja vastu saama tagasivõitmise nõude esitamine olema lubatud vaid selles ulatuses, mis pandipidaja oleks kaotanud.
Tagatise andmise tagasivõitmine (PankrS 114).
Pandipidaja saab eelise.. ka see võib olla teisi võlausaldajaid kahjustav. Tagasivõidetav, kui:
* ajutine haldur juba määratud * 6 kuud enne ajutise halduri määramist .. kohustus on tekkinud enne, tagatis on antud pärast (ja kohustuse enda kokkuleppimise ajal ei olnud tagatise andmist kokku lepitud). * juhul, kui võlgnik oli juba tagatise andmise ajal maksejõuetu, ja tagatise saaja seda teadis/pidi teadma * 2 aasta jooksul lähikondsele antud tagatis (kui ei tõenda, et oli maksejõuline).
Erand: laenu tagamiseks antud tagatist ei saa tagasi võita * Põhjendus: mitte pärssida kedagi andmast laenu võlgnikule, mis võiks tema maksejõetuse ületada ja ta raskest olukorrast välja tuua.
Tehing kinnisasjaga Vt 115 koos -ga 36 lg 2 ja 3.
36 lg 3 : kinnisasja heauskne omandamine on pm võimalik, aga 115 annab siiski võimaluse tagasivõit- miseks.
Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes ( 116)
[pankrotvõlgnik] -> X -> X
(jutt käib eriõigusjärglasest.. X on asja kiiresti edasi andnud et vältida tagasivõitmist)
Asi on juba eriõigusjärglase X käes. Alused:
1. õigusjärglane sai asja tasuta 2. õigusjärglane teadis/pidi teadma, et esinevad tagasivõitmise alused
(Praktikas see regulatsiooon praegusel kujul eriti ei tööta ja praktika puudub)
5.2.4 Tagasivõitmise tagajärjed PankrS 119. Sisuliselt on tegemist tehingu tagasitäitmisega.
Mida saab nõuda teise poole käest?
Nõuda asja tagasi koos viljadega
Saamata jäänud kasu (kui teine pool oli pahauskne )
* saaja pahausksus antud kontekstis - teadis tagasivõitmiseks alust andvatest asjaoludest
Kui asja tagasiandmine on võimatu, võib saaja käest nõuda kahju hüvitamist, kui teine pool oli pahauskne
Kui asja enam ei ole ja teine pool on heauskne, siis ei olegi mõtet selle tehingu tagasivõitmisega eriti tegeleda.
Mida teine pool saab nõuda?
Kui teine pool oli heauskne, saab nõuda üleantu tagastamist eelisjärjekorras, massikohustusena ( 119 lg 4 => 146 lg 1).
Kui teine pool oli pahauskne, saab ta oma rahalise nõude esitada üksnes pankrotivõlausaldajana. Nõue loetakse automaatselt tunnustatuks, kuid rahuldatakse viimases järgus ( 119 lg 5).
* (Regulatsiooni mõte: kui teed tehingu teise poolega, pead ise tundma huvi oma partneri tausta vastu et mitte sattuda halba olukorda.)
27 5.3 Võlgniku lähikondsed Nagu eelnevast näha, on lähikondsetel oluline õiguslik tähendus tehingute tagasivõitmisel.
Kui kohus hakkab tagasivõitmist lahendama, siis esimesene pöörataksegi tähelepanu lähikondsetele.
Sätestatud 117 annab pika loetelu
117 lg 3 : kohus võib lähikondsete hulka arvata ka kolmandaid isikuid.
5.4 Pärand (Varul pole uue seadusemuudatusega rahul).
Uus seadus: Kui võlgnikul tekib pärast pankroti väljakuulutamist õigus pärandile või annakule, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise üksnes võlgnik. ( 120 lg 1)
Halb on siin see, et võlgnikul ilmselt puudub motivatsioon pärandit pankrotivarasse vastu võtta... pigem lepib teiste sugulastega kokku et ta loobub ja jagab hiljem teistega .
(P.V: kahetsusväärselt see reegel mitte kuskile ei kõlba)
5.5 Ühisvara jagamine PankrS 122.
(Jutt käib siin just abikaasade ühisvara jagamisest).
Haldur peab ühisvara jagama. Peaks kokku leppima teise abikaasaga (ei pea ilmtingimata kohtusse minema).
Kui kokkuleppele ei saada, siis peab haldur ühe aasta jooksul esitama ühisvara jagamise hagi ( 122 lg 2).
(Mõnikord haldur ei ole jagamisest üldse huvitatud.. kui kinnistu on nt pankrotis oleva isiku nimel. Sellisel juhul on see hoopis teise abikaasa huvides algatada ühisvara jagamine - võib esitada ühisvara jagamise hagi ( 122 lg 4). Teine abikaasa peab seda tegema 6 kuu jooksul ( 122 lg 5).
Teatud nõuded ka võlgnikul ( 122 lg 3). Riigikohus: võlgnik võib nõuda seda, mida muidu võiks nõuda haldur. Ta ei saa nõuda midagi abikaasa jaoks (nt millegi väljaostmist abikaasalt vms). (Põhjendus: võlgniku huvid pigem kattuvad abikaasa huvidega ja vastanduvad halduri/võlausaldajate huvidega). Võlgnik saab hagi esitada iseenda nimel.
3-2-1-103-07: võlgnik saab esitada vaid sellise hagi, millega ta nõuab vara pankrotivarasse juurde, aga ei saa esitada sellist hagi, millega taotleb millegi pankrotivarast välistamist.
5.6 Vara välistamine pankrotivarast Kui võlgniku valduses on võlgnikule mitte-kuuluvaid saju, siis need tuleb välja anda. Ka see on halduri ülesanne. ( 123 lg 1)
(Tegelikult ka eelmine punkt, ühisvara, on olemuslikult vara välistamine pankrotivara hulka ei kuulu teisele abikaasale kuuluvad ühisvara osad).
Vara välistamise õigust omav isik (vindikatsiooninõudega isik) ei ole pankrotivõlausaldaja!
28 Kas saab nõuda ka raha välistamist? Võimatu see ei ole kui haldur on pankrotimenetluse kestel müünud välistamisele kuuluva eseme, siis raha astub eseme asemele ja välistamine toimub selle raha suhtes ja eelisjär- jekorras ( 146 lg 1 p 1).
Kui haldur teadis, et tegemist oli teisele isikule kuuluva esemega, on halduri vastu veel kahju hüvitamise nõue (juhul, kui mingil põhjusel raha suhtes vara välistamine siiski ei õnnestu.. nt pankrotivara on juba laiali jagatud).
Keerulisem on juhul, kui pankrotivõlgnik on müünud asja edasi enne pankrotti.
Kui omandaja oli pahauskne, siis saab asja AÕS alusel tagasi nõuda.
Kui omandaja oli heauskne, siis asja enam tagasi ei saa. Mis edasi? ( 123 lg 5)
1. juhul kui raha ei ole veel makstud: Asja tegelik omanik saab nõuda müügihinna tasumise nõude loovutamist haldurilt endale ( 123 lg 5 p 1).
2. juhul kui raha maksti pärast pankroti väljakuulutamist. Asja väljanõudmisõigusega isik saab nõuda võõrandamisest saadu väljamaksmist pankrotivarast ( 123 lg 5 p 2).
3. juhul kui raha maksti ära enne pankroti väljakuulutamist. Nüüd on omanikul sisuliselt pankroti väl- jakuulutamise hetkel pankrotivõlgniku vastu rahaline nõue, seega ta on tavaline pankrotivõlausaldaja ( 123 lg 5 p 3). (Omaniku jaoks reeglina kõige ebasoodsam variant).
Vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg on 1 aasta pankrotiteate ilmumisest arvates ( 123 lg 6).
29 6 Pankrotivara valitsemine
(PankrS 7. peatükk)
6.1 Pankrotivara valitsemise mõiste Erinev füüsilisest isikust võlgniku ja juriidilisest isikust võlgniku puhul.
Juriidilise isiku korral:
Juriidilise isiku puhul hõlmab peamiselt juriidilise isiku juhtimist.
* Halduril on juhatuse liikme positsioon. Senine juhatus jääb alles, kuid kaotab oma senise tähenduse.
Füüsilise isiku korral:
Hõlmab vara käsutamist
Kui eksisteerib mingi majandustegevus , siis ka majandustegevuse korraldamine.
Valitsemise mõiste alla kuulub ka tehingute tegemine pankrotivaraga.
Juriidilise isiku puhul tüüpiliselt järgneb võlgniku likvideerimine. Kõige tüüpilisem tehing: pankrotivara müük.
Muud tehingud: haldur võib iseseisvalt teha nö igapäevaseid tehinguid.
Erilisi tähtsusega tehinguid saab haldur teha ainult pankrotitoimkonna nõusolekul (PankrS 125 lg 3).
* Erilise tähtsusega tehingud on tehingud, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamidest ( 125 lg 4 ls 2).
* Kindlasti on selliseks tehinguks nt laenu võtmine ( 125 lg 4 ls 1).
* Kui haldur siiski teeb tehingu, mis väljub igapäevaste tehingute piiridest ning toob lõppkokkuvõttes kaasa kahju. Sellisel juhul saab kohus selle halduri palgast maha arvestada.
· Kui halduril aga oli pankrotitoimkonna nõusolek, siis nad vastutavad toimkonnaga solidaarselt. Sellisel juhul halduril õigus esitada regressnõue toimkonna vastu neile langevate osade ulatuses (omavahelistes suhetes on nad osavõlgnikud).
Probleem: haldur ei tohi teha tehinguid iseenda bürooga ( 125 lg 2 p 4).
Nt halduril on vaja kasutada sekretäri teenust. Mõnedel juhtudel seda kuritarvitati. Samas, paljudel juhtudel see oleks kõige mõistlikm lahendus.
Tänase seaduse järgi peaks haldur tegema kulud alguses enda arvel (või otse pankrotivara arvel), ja hiljem näitama mis kulutusi ta teinud on ja nõudma nende hüvitamist pankrotivarast. Haldur ei saa sõlmida lepinguid a la iga kuu makstakse pankrotivarast X eurot minu büroole kulude katteks.
Varul: mõistlikum oleks, kui seadus oleks seda käsitlenud erilise tähtsusega tehinguna ning nõuda selleks pankrotitoimkonna nõusolekut.
6.2 Vara ja võlgade nimekiri Vara nimekirja peab juba koostama ajutine haldur ( 22).
Haldur arendab ajutise halduri poolt koostatud nimekirja edasi.
Seejärel esitab selle esimesele võlausaldajate üldkoosolekule.
30 6.3 Halduri ettekanne pankrotivara kohta Eseimene ettekanne
Haldur peab selle esimesel üldkoosolekul. Annab hinnangu majanduslikule olukorrale ja maksejõuetuse põhjustele.
Annab hinnangu, kas majandustegevust oleks mõtet jätkata (või tuleks see lõpetada nii kiiresti kui võimalik).
Teine ettekanne
Kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist ( 132)
Annab vastused küsimustele: Mis on kolme kuuga tehtud ja mis seis on (mida on võimalik teha, et pankrotivara suurendada).
Kohtule; kõigil võlausaldajatel õigus tutvuda.
6.4 Juriidilise isiku ja ettevõtte tervendamine ja likvideerimine Valikukoht ongi: kas tervendada või likvideerida?
Üldiselt omavad ettevõtteid juriidilised isikud. Otsus juriidilise isiku + tema ettevõtete tervendamisele või likvideerimisele tehakse üldiselt koos (ja kattub).
Tervendamisi siiski praktiliselt ei toimu. See on jäänud suuresti teoreetiliseks võimaluseks.
* Tavaliseks tervendamiseks on siiski vajalik nõuete vähendamine. Aga siin tervendamise otsustamisel ei ole juttu nõuetest.
* Ka variant et paneme ühe ettevõtte kinni ja tervendame teise (paneme hotelli kinni aga las restoran tegutseb edasi) praktikas ei tööta.
Otsuse tervendamise või likvideerimise kohta kinnitab kohus selle otsuse. Kohus ei anna siin sisulist hinnangut .
Likvideerimine
Kui otsustatakse juriidiline isik likviiderida ja ettevõtted lõpetada, siis ei viida läbi eraldi likvideerimis- menetlust.
Likvideerimine väljaspool pankrotimeneltust. Eeldus: varast jätkub kõigi võlausaldajate nõuete rahul- damiseks.
1. Lõpetamise otsus
2. Vara müük. Müügi arvelt rahuldatakse kõik võlausaldajate nõuded. Ülejäänud vara jagatakse kõigi õigustatud isikute vahel.
3. Kanne äriregistrisse.
Likvideerimine pankrotimenetluse raames: muidu sarnane, kuid on ette teada, et vara kõigi nõuete rahuldamiseks niikuinii ei jätku.
31 7 Pankrotivara müük
Kaks põhilist küsimust:
1. millal võib vara müüma hakata?
2. kuidas müük peaks toimuma?
7.1 Vara müügi põhimõtted Vara ei või müüma hakata siis, kui pankrot on välja kuulutatud, aga pankrotiotsus on edasi kaevatud. Ei tohi müüa enne ringkonnakohtu lahendit.
Ei tohi müüa ka enne esimest üldkoosolekut.
Üldkoosolek võib otsustada, et tervendatakse või jätkatakse tegevust teatud ajaks.
Veel üks võimalik takistus vara müügile: võlgnik pakub esimesel üldkoosolekul välja kompromissi.
Kui kompromissettepanek on tehtud, siis üldkoosolek võib otsustada, et ta ei hakka veel vara müüma.
* (Kompromissi otsustamisega läheb aega .. kompromissi saab otsustada pärast nõuete kaitsmise koosolekut).
Kolm erandit, millal siiski võib müüa ( 133 lg 3). (Erandi peaks tegema juhul, kui võlgnik ka ise oleks ilmselt samamoodi toiminud).
kiirestiriknev vara
vara, mille väärtus kiiresti langeb
vara, mille hoidmine on ülemääraselt kulukas
7.2 Vara müügi kord Üldreeglina müüakse enampakkumisel, TMS-is sätestatud korras, arvestades pankrotiseaduses toodud erisusi.
Kui haldur müüb enampakkumisel, siis see on tema pädevuses ja tema asi. Ainult alghinna peab pankroti- toimkonnaga kooskõlastama.
Ilma enampakkumiseta müük
Eeldused:
1. ilma enampakkumiseta müük annab suuremat kasu.
2. pankrotitoimkonna nõusolek (kui puudub üldkoosoleku ettekirjutus )
Üldkoosolek võib vastu võtta otsuse mitte müüa enampakkumisel.
Mis saab siis, kui üldkoosolekut kontrolliv võlausaldaja surub läbi otsuse, et vara müüja väga odavalt sellele võlausaldajale?
* Vt 137 lg 1. Haldur ei tohi müüa, kuna see ei ole suuremat kasu andev viis.
Kui haldur müüb ilma enampakkumiseta ja ilma pankrotitoimkonna nõusolekuta, siis tehingud ikka kehtivad, kuid haldur riskib oma isikliku vastutusega.
32 7.3 Pandiga koormatud eseme müügi erisused Vallaspant - Pandiõigus vallasasja müümisel lõppeb (PankrS 138).
Hüpoteek
1. enampakkumisega müük => siis hüpoteek igal juhul kustutatakse (püsima ei jää tõepoolest mitte ükski hüpoteek).
Kui hüpoteegipidaja ei ole nõuet esitanud, siis ta hüpoteek lihtsalt kustub . 2. ei ole enampakkumisega müük (a) võlausaldaja on nõude esitanud => peab olema võlausaldaja nõusolek ( 139 lg 5)
Kui hüpoteegipidaja ei anna nõusolekut, siis müüakse koos hüpoteegiga. Saab oma nõude maksma panna uue omaniku vastu pankrotimenetluses kaitstud ulatuses.
Praktikas kui võlausaldaja nõusolekut ei anna, siis tegelikult praktikas haldur müüks selle ilmselt lihtsalt enampakkumisel.
(b) võlausaldaja ei ole nõuet esitanud (seadus ei reguleeri.. tõlgendamise võimalus)
Kohaldada TMS-i?
7.4 Ettevõtte müük PankrS 141
Kui ettevõte müüakse ilma enampakkumiseta, peab olema võlausaldajate üldkoosoleku nõusolek ( 141 lg 2).
33 8 Väljamaksed pankrotivarast
8.1 Jaotusettepanek ja selle kinnitamine Jaotusettepanek on keskse tähtsusega dokument. Jaotusettepanekus väljendub lõpptulemus mille pankro- timenetlus on andnud: kui suures ulatuses saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud.
Jaotusettepanekus peavad olema näidatud tunnustatud nõuded (nende rahuldamisjärgud) ja jaotised ( 143 lg 1).
Jaotis - protsent, millele selle nõude omanikul on õigus kogu pankrotivarast (vastavas järgus!) ( 154 lg 1).
Eeldab, et suurem selgus on olemas. Selleks, et jaotusettepanekut teha, peaks suur osa pankrotimenetlusest juba olema läbi (vara olema muudetud rahaks).
Siiski võib osa vara veel olla müümata ja osa nõuete osas veel toimub vaidlus.
Tüüpiline - esmalt esitatakse esialgne jaotusettepanek. Kõik ei ole veel täielikult selge, kuid osa raha saab juba välja maksta.
8.2 Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ( 146) 8.2.1 Väljamaksete liigid ja väljamaksmise järjekord Pankrotimenetluses on täpne regulatsioon selle kohta, mis makseid ja mis järjekorras tehakse:
1. pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ( 146) (võib nimetada ka eelmakseteks)
2. nõuete rahuldamine ( 153)
(Mida vähem on eelmakseid, seda parem seda rohkem raha jääb nõuete rahuldamiseks, mis on pankro- timenetluse tegelik eesmärk).
Väljamakseid pankrotimenetluses võibki teha vaid 146 lg 1 + 153 sätestatud järjekorras.
(Need normid ei sätesta mitte lihtsalt loetelu, vaid järjekorra ! Iga eelmine peab olema täielikult täidetud, enne kui saab järgmise punkti juurde minna.)
Järjekord:
1. vara välistamise tagajärgedest tulenevad nõuded
välistamise tagajärgedest tulenevad nõuded - erandjuhud -st 123. Välistamine saab kaasa tuua varalise nõude vaid erandjuhtudel. Peamiselt see, kui halduri tegevuse tõttu ei ole välistamisele kuuluv ese säilinud ja tuleb maksta hüvitist).
tagasivõitmise korral hüvitis heausksele teisele poolele ( 119 lg 4)
2. elatis ( 147)
3. massikohustused ( 148)
Nõuded, mida esitatakse üldkorras.
* Peamiselt siis, kui haldur sõlmib mingi lepingu või jätkab mingisuguste lepingute täitmist.
* maksunõuded
* kahju tekitamine juriidilise isiku poolt
Massikohustuse täitmist võib nõuda ka täitemenetluse korras.
4. pankrotimenetluse kulud
Sellest loetelust alati olemas pankrotimenetluse kulud ja mingil määral ka masskohustused (maksunõudeid vältida üsna võimatu).
34 8.3 Nõuete rahuldamine ja jaotis Kolm gruppi (järku): ( 153 lg 1)
1. eesõigusnõuded
Ainsad säilinud eesõigusnõude: pandiga tagatud nõude. * Pandipidaja eesõigusnõue vaid pandi eseme müügist saadud rahale. Muus osas on ta tavaline võlausaldaja.
2. põhinõuded
3. viimase järgu nõuded
hilinenult esitatud nõude
pahauskselt kolmandalt poolelt tagasivõidetud tehingutst tulenevad nõuded ( 119 lg 5)
jms
Probleem: kuidas pandipidaja peaks pankrotimenetluse kulutustes kandmises osalema? Kas pandi realiseer- imisest saadud rahast võib mingis osas kulutusi kanda?
Lahendatud 153 lg 2-s. Pandipidaja osaleb pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemises ( 146) mitte suuremas ulatuses kui 15% pandieseme müügist saadud rahast.
153 lg 2 rakendamine käib nii:
* Reegel:
· kui pandieseme müügist saadud raha suhe kogu vara müügist saadud rahale on SUUREM kui 15%, siis osaleb pandipidaja 15%-ga.
· kui suhe on VÄIKSEM kui 15%, siis osalebki sellesama protsendiga.
* Näide: panditud kinnistu väärtus oli 1 000 000 eurot. See oligi ainus vara. Suhe = 100%. Järelikult osaleb 15% ulatuses.
* Näide: panditud kinnistu väärtus oli 1 000 000 eurot. Kogu pankotivara müügist saadud raha oli 10 000 000 eurot. Protsent on 10%. SELLE PROTSENDIGA OSALEBKI.
Mis saab siis, kui muud vara ei ole, aga kulutused on suuremad kui 15%?
* Varul: head vastust ei ole. Haldur peaks iga hinna eest hoidma kulutusi alla 15%. Kui on selge, et läheb üle 15%, siis peaks pandipidajale 85% välja maksma ja pankrotimenetluse kiiresti lõpetama raugemise tõttu.
Tingimuslikud nõuded ( 152)
Mis saab tingimuslikest nõuetest (ei tea, kas tingimus saabub või mitte)? Hoiustatakse kolmeks aastaks, tähtaega võib pikendada, kuid kokku mitte rohkem kui 10 aastat.
8.4 Võlgnikule tagastatav vara 156 - pigem teoreetiline võimalus. Saab kõne alla tulla siis, kui pankrotimenetlus on väga edukalt läinud.
(Nt võlgnikul oli mingit vara, mille turuhind pärast pankroti väljakuulutamist järsult tõusis).
35 9 Pankrotimenetluse lõppemine
9.1 Pankrotimenetluse lõppemise alused Korrapärane lõpetamine: pankrotimenetlus lõpetatakse kohtumäärusega, millega kinnitatakse lõpparu- anne.
Teatud juhtudel võib algatatud pankrotimenetlus lõppeda ka varem (eraldi on veel juhud, kus menetlust üleüldse ei algatatagi, nt raugemine enne algatamist):
1. lõppemine raugemisega
Menetlus küll algatati (ei raugenud juba enne algatamist), kuid pärast algatamist ilmneb siiski, et pole raha menetluse läbiviimiseks või 146 eelmaksete tegemiseks (s.t. on selge, et pankrotivõlausal- dajate nõuete rahuldamiseni niikuinii ei jõuta) korralduslik pool: vt. PankrS 158, 161
2. lõppemine pankroti aluse äralangemisega (PankrS 159)
s.t. selgub et polegi maksejõuetust. Täiesti teoreetiline, praktikas pm kunagi nii ei lähe.
3. lõppemine võlausaldajate nõusolekul ( 160)
kõik võlausaldajad, kes on tähtaegselt oma nõuded esitanud, peavad andma oma nõusoleku See olukord võib esineda sõltumata sellest, kas võlgnik on maksejõuline või maksejõuetu. Kui tegemist on juriidilise isikuga, siis kui on maksejõuetu, siis tuleb ta sellegipoolest likvideerida. (Praktikas samut väga harv.)
4. lõppemine kompromissi kinnitamisel
(PankrS ptk 12. / konspektis selle kohta eraldi punkt)
Erandlike aluste kohta vt ka 161.
Väga suur osa menetlusi lõpeb reeglipäraselt. Mingil määral ka kompromisse ja raugemisi, teisi lõppemise viise praktikas ei esine.
9.2 Lõpparuanne Kohus kinnitab, kui kõik olulisemad menetlustoimingud on tehtud (vara on müüdud, nõuded on selgitatud ning selles osas rahuldatud, milles rahaline olukord seda võimaldas).
Üksikud toimingud võivad olla veel ka tegemata. Sellisel juhul haldurit ei vabastata.
Nt pakrotivaras on kinnistu, mille hind on hetkel ebamõistlikult väike. Lõpparuande võib ära kinnitada, lihtsalt see üks tehing jääb veel ootama.
Andmed, mis märgitakse lõpparuandesse: vt 162 lg 2.
maksejõuetuse põhjus. kui põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, esitada teada politseile/prokoratuuri.
Lõpparuanne on täitedokument.
Pankrotimenetluses tunnustatud kuid rahuldamata nõuded ei kao kuhugi ära. Pärast pankrotimenetluse lõppemist saab selle täitedokumendiga pöörduda kohtutäituri poole. Praktikas sealt siiski väga suurt tulemust loota ei ole:
* Juriidilise isik pärast pankrotimenetlust ilmselt likvideeritakse. * Füüsiline isik: 1. võlgadest vabastamise menetlus (raha võimalik saada vaid selle menetluse raames, sundtäitmine välistatud) 2. isegi kui VV menetlust ei algatata, siis pole võlgnikul lähimal ajal pärast pankrotimenetlust tõenäoliselt mingit märkimisväärset vara
36 9.3 Pankrotimenetluse tähtaeg ja halduri vabastamine Tähtaega ei saa otseselt panna.
Siiski: kui 2 aasta jooksul lõpetatud ei ole, peab haldur hakkama kohtule perioodiliselt aruandeid esitama ( 165 lg 1).
St: seadusandja peab normaalseks, et reeglipäraselt peaks 2 aastaga saama pankrotimenetluse lõpetatud.
Kohus lõpparuande kinnistamisega reeglipäraselt peaks ka halduri vabastama.
Praktikas pigem enamikel juhtudel haldurit siiski lõpparuande kinnitamisega veel ei vabastata midagi on tavaliselt ikka veel teha.
Pankrotitoimkond lõpetab pärast lõpparuande kinnitamist samuti oma tegevuse.
9.4 Toimingud pärast pankrotimenetluse lõppemist ja järeljagamine järeljagamine - pärast pankrotimenetluse lõppu ja pärast halduri vabastamist siiski ilmneb, et ikkagi on veel midagi mida jagada. S.t. järeljagamine on siis, kui haldurit enam ei ole.
Üldiselt määrab siis kohus uuesti halduri.
Kui vara hulk on tühine, siis võib kohus vara jätta ka võlgnikule (füüsilise isiku puhul füüsilisele isikule, juriidilise isiku puhul õigustatud isikutele (osanikele/aktsionäridele)).
9.5 Nõuete esitamine ja rahuldamine pärast pankrotimenetluse lõppemist Mis nõuetest siin juttu?
1. Nõuded, mis olid pankrotimeneltuses esitatud ja kaitstud, kuid jäid rahuldamata.
(a) nõuded, millele võlgnik vaidles vastu ( 104) => lõpparuannen ei ole selle nõude suhtes täitedoku- mendiks. Võlausaldaja peab esitama hagi.
(b) kui võlgnik ei ole vastuväidet esitanud, siis kaitstud nõuete suhtes rahuldamata osas on lõpparuanne täitedokument.
2. Pankrotimenetluses esitamata jäetud nõuded
Põhimõtteliselt saab neid esitada. Juriidilise isiku puhul ilmselt ei ole kedagi kelle vastu esitada. Füüsilise isiku puhul probleem võlgadest vabastamise menetlusega.
Pankrotimenetluse algusega loetakse kõikide nõuete tähtajad saabunuks ja nõuded sissenõutavaks. Seega algab ka esitamata jäetud nõuete aegumine.
3. Massnõuded.
Ka massnõudeid võib esitada pärast pankrotimenetluse lõppu.
* Kuna massnõuded rahuldatakse kõige esimesena, siis loodetavasti nad siiski pankrotimenetluses rahuldamata ei jää.
Aegumine: vastavalt üldreeglile.
vt 149.
4. Nõuded, mis on tekkinud pankrotimeneltuse ajal, kuid mis ei ole massnõuded.
Nt füüsiline isik tekitab kellelegi kahju või võtab kelleltki laenu.
(Tavaliselt menetluse ajal tekkivad nõuded on massnõuded).
Aegumine algab pärast pankrotimenetluse lõppu, kuna menetluse ajal neid esitada ei saa.
Kaitstud nõuete aegumistähtaeg - 10 aastat (TsÜS 157 lg 3).
37 10 Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine
Reguleeritud PankrS 11. peatükis (PankrS 169-177).
10.1 Võlgniku kohustustest vabastamise mõiste ja eesmärk Põhjus: see on pisut ebahumaanne, kui füüsiline isik satub olukorda, kus ta võib kogu ülejäänud elu töötada ükskõik kui kõvasti jaksab, aga kunagi oma võlgu ära maksta ikkagi ei suuda.
Variandid selles olukorras:
nõuded lihtsalt aeguvad (umbes 10 + 10 aastat)
moodne alternatiiv : võlgadest vabastamise menetlus (reeglina 5 aastat, kuid vahemikus 3-7 aastat)
10.2 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 10.2.1 Menetluse algatamine Menentlus algatatakse siis, kui pankrotimenetlus on läbi (lõpetatud lõpparuande või raugemisega).
Tingimused:
1. Selleks, et võlgadest vabastamise menetlust saaks algatada, peab kindlasti olema pankrotimenetlus läbi tehtud ( 169).
Seega kui on kohe alguses selge, et pankrotimenetlus tegelikult peaks lõppema raugemisega (vara üldse ei ole), siis võlgade vabastamist taotlenud füüsilise isiku korral tuleb selles olukorras pankro- timenetlus siiski algatada (PankrS 171 lg 1 ).
Põhjus: pankrotimenetluse kaudu tuleb välja selgitada nõude ning kontrollida, kas ei ole võimalik võlgniku vara kuidagi suurendada (äkki on vara kuhugi kõrvale toimetatud jne).
2. Taoltus peab olema esitatud kohe koos pankrotiavaldusega (kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise) või hiljemalt esimeseks võlausaldajate üldkoosolekuks.
171 lg 2 annab alused, mille esinemisel kohus võib (aga ei pea!) jätta VVM-i algatamata.
Kui tingimused täidetud, siis algatatakse VVM (mis on täiesti eraldi menetlus!).
10.2.2 Usaldusisik Haldurisse ei puutu see, mis toimub VVM-is. Küll aga võidakse selleks menetluseks määrata usaldusisik (või -isikud).
Usaldusisiku ülesandeks on vahendada võlgnikult saadud raha ja võlausaldaja nõuete rahuldamist (vastavalt jaotusettepanekule).
Usaldusik võidakse jätta ka määramata. Sellisel juhul täidab seda rolli võlgnik ise.
10.2.3 Võlgniku kohustused menetluse ajal Võlgadest vabastamise menetluse tingimused:
võlgnik peab tegema kõik endast sõltuva, et tegeleda kasumliku tegevusega (töötama või vähemalt otsima tööd)
võlgnik peab oma sissetuleku arvel rahuldama võlausaldaja nõudeid. Võib endale jätta kuni 25% (kui kohus ei määra teisiti).
* Nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ( 173 lg 3).
* Kui nõuded on ainult töötasu, siis vaadata 173 lg 4 koos lg 5: kõigepealt tuleb eralda see, millele sissenõuet üleüldse pöörata ei saa ( alampalk ?? vt TMS-ist). Ülejäänud rahast siis 25%.
* Kui saab pärandi, siis võib sellest poole jätta endale ( 173 lg 6).
38 10.2.4 Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine Kui võlgnik on olnud eriti tubli, siis võlgniku taotlusel võib kohus ka lühendada (min 3 aastat) ( 175 lg 1 ).
Kui võlgnik rikub kohustusi ja see on juba enne menetluse tähtaja saabumist selge, siis võidakse menetlus ka ennetähtaegselt tühistada/lõpetada ( 175 lg 5).
10.3 Võlgniku kohustustest vabastamise tagajärjed Pärast menetluse (edukat) lõppu alles jäänud nõuded loetakse ülejäänud osas lõppenuks.
NB! Lõppevad ka pankrotimenetluses üleüldse esitamata nõuded! ( 176 lg 1)
Erandina ei lõpe ( 176 lg 2):
* õigusvastaselt tahtlikult kahju tekitamisest tulenevad nõuded
* elatisenõuded
Kui otsustatakse võlgadest mitte vabastada, siis jäävad nõuded alles (ja ilmselt ei ole isegi veel aegunud : aegumistähtaeg 10 aastat vs VVM max 7 aastat).
39 11 Kompromiss
11.1 Kompromissi mõiste ja eesmärk Kompromiss - kokkulepe võlgniku ja võlausaldajate vahel, mille kohaselt võlgnik lubab teatud ulatuses ja teatud tingimustel võlausaldajate ees oma kohustused täita ning võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse lõpetamisega.
Võlausaldajate jaoks peaks kompromiss andma parema tulemuse kui pankrotimenetluse lõpuleviimine.
Kompromissis reeglina ei osale pandipidajad. Kompromissist on reeglina huvitatud tagamata nõuetega võlausaldajad.
Idee on ilus: parandada võlgniku olukorda (pääseb likvideerimisest) aga võlausaldajad saaksid siiski rohkem kätte. Iseasi kui hästi see praktikas toimib.
Kompromissi taotlus tuleb esitada enne esimest üldkoosolekut. Aga kompromissi saab teha alles siis, kui nõuded on kaitstud.
(Varem see nii ei olnud, ja hakkasid tekkima probleemid libavõlausaldajatega.)
Kompromiss on samuti üks tervendamise viise. Kompromissi ettepanek peab sisaldama ka tervendamise kava (kuidas võlgnik kavatseb reaalsees elus kompromissis väljalubatut täita; see peab olema realistlik ).
11.2 Kompromissi tegemine ja kinnitamine Kompromissiettepaneku ja tervendamise kava esitamine (esitada võib ka haldur, aga võlgnik peab sellega igal juhul nõus olema).
Peamine huvitatu peaks ikkagi olema võlgnik. Haldur vaevalt et ise väga motiveeritud on, kuna tema haldu- ritasud ilmselt oleksid suuremad kui ta võlgniku vara lihtsalt maha müüks.
Praktikas ükski kompromiss ilma nõuete vähendamisega reaalne ei ole.
Kompromissi tegemine otsustatakse võlausaldajate üldkoosolekul pärast seda, kui nõuded on kaitstud.
Võivad jääda nõuete osas vaidlused: kui kompromissi otsustamine võetakse ette kohe nõuete kaitsmise koosolekul, aga mõni nõue on jäänud rahuldamata ja nõude omanik hageb selle kaitsmist kohtus. Sellisel juhul hääletavad võlausaldajad vastavalt neile häälte arvudele, mille haldur on neile andnud esimesel üldkoosolekul.
Kompromiss loetakse tehtuks, kui kohal on vähemalt pool kohaolevatest võlausaldajatest + kohal olevate võlausaldajate nõuded peavad moodustama vähemalt 2/3 nõuete kogusummast.
Kompromissi otsustamisel on igal võlausaldajal ÜKS HÄÄL.
Pandipidajad kompromissi otsustamisel ei osale, kuna muidu oleks kompromiss määratud läbikukkumisele (tal on vastandlikud huvid).
Pandipidajat kompromiss ka väga ei puuduta, v.a. kui sellega pikendatakse pandiga tagatud nõude maksmapanekut ( 181 lg 2, 182)
Kompromissi kinnitamine - 183.
problemaatiline: 183 lg 2. Kas need on ainsad alused, millest tulenevalt võib kohus kompromissi mitte kinnitiada, või on kohtul ka laiem diskretsiooniõigus?
Kuna kompromissi sõlmimiseni läheb palju aega (seda saab teha alles pärast nõuete kaitsmise koosolekut), siis ei ole väga tõenäoline, et ka pärast nõuete vähendamist õnnestuks võlgnikku päästa. Seepärast on per- spektiivikam lahendus saneerimine (eraldi teema) - sisuliselt sarnane kompromissile, kuid enne pankroti väljakuulutamist.
40 11.3 Kompromissi tagajärjed Kompromissi kinnitamisega (kohtu poolt) lõpeb pankrotimenetlus.
Võlgniku õigused taastuvad.
Eelmaksed ( 146) jäävad võlgniku kanda.
Alles jääb haldur, kelle ülesandeks jääb järelvalve teostamine võlgniku üle (kas täidab kompromissiga võetud kohustusi).
Kompromissi täitmise ajal võib haldur esitada tagasivõitmise hagisid.
(Muid õigusi halduril pärast kompromissi enam ei ole: ta ei saa võlgniku vara käsutada jne).
Alles jääb ka pankrotitoimkond (juhul kui see olemas oli).
Majandustegevuse jätkamiseks võetav krediit ( 186)
Tervendamine on praktikas tihti reaalne vaid siis, kui võlgnikul on võimalik kuskilt saada laenu oma tegevuse jätkamiseks.
Võlausaldaja, kes on kompromissi täitmiseks andnud täiendavat krediiti, seatakse teistest võlausaldajat- est ettepoole juhul kui kompromiss ebaõnnestub ja pankrotimenetlus jätkub.
Kompromiss on ka ise täitedokument. Need nõuded, mida võlgnik on vastavalt kompromissile kohustatud maksma, nende osas saab algatada täitemenetluse. Nende alusel aga ei saa uuesti esitada pankotiavaldust.
Uued võlausaldajad saavad esitada ka pankrotiavalduse. Kui see juhtub, siis kompromiss ka automaatselt tühistatakse.
11.4 Järelevalve kompromissi täitmise üle ja kompromissi tühistamine Kui kompromiss lõpeb (ka edutult), siis rahuldamata nõuded jäävadki vähendatuks.
Sellepärast peavad kompromissi sõlminud võlausaldajad olema valvel: kui on näha, et kompromissi ei täideta, peaksid nad enne kompromissi täitmise perioodi lõppemist taotlema kompromissi tühistamist. Siis omandavad kompromissis vähendatud nõuded tagasi oma esialgse suuruse.
Tühistamise alused: PankrS 190.
Põhiline alus: võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. (pool aega möödas ja on saanud selgeks, et täita ei suuda).
41 12 Piireülene maksejõuetusmenetlus
12.1 Piiriülese maksejõuetusmenetluse mõiste Piiriülene maksejõuetusmenetlus reguleerib olukorda, kus võlgnik on pankrotis, aga tema vara on laiali ka teistes riikides.
Tekib praktiline probleem: kuidas haldur saaks teostada oma toiminguid nende välismaal asuvate varade suhtes.
Kas Eesti haldur võiks nt minna Rootsi ja hakata seal võlgniku vara müüa (ja kui võiks, siis millise seaduse alusel)? Kas võib minna nt Rootsis sõlmitud tehingut tagasi võitma?
Seda probleemistikku on püütud varasemalt lahendada mitmete regionaalsete kokkulepetega (nt põhjamaade regiooni oma kokkulepe). Hetkel Euroopas reguleerib seda Euroopa Nõukogu määrus 1346/2000. Erandid: Taani.
12.2 Piiriülese maksejõuetusmenetluse õigusliku regulatsiooni alused (see peatükk on määruse 1346/2000 põhjal ja kõik viited on sellele määrusele. loe ise läbi!)
Kui vara on mitmetes riikides: mis on õige riik kus pankrot tuleks välja kuulutada.
Tuleks välja kuulutada seal, kus on võlgniku põhiline huvide kese (art. 3 p 1, priambula p 12 ja eriti 13).
* põhihuvide kese ehk COMI (centre of main interests) * Eeldatakse, et põhihuvide kese on seal, kus on võlgniku registrijärgne asukoht. * Riigis, kus on võlgniku põhihuvide kese, seal toimub ka põhimenetlus.
Põhimenetlus
(Põhimenetlus võib jäädagi ainsaks menetluseks.)
Kui põhimenetlus on väljakuulutatud, siis automaatselt kõikide teiste liikmesriikide kohtud peavad seda tunnustama (art 16). Teistes riikides asuva vara suhtes kohaldatakse põhimenetluse riigi seadust.
Põhimenetluse haldur on üldreeglina pädev viima läbi teistes riikides menetlustoiminguid põhimenetluse riigi seaduste järgi (lähtudes universaalsuse printsiibist ).
(Universaalsuse vs territoriaalsuse printsiip. Kummalgi omad probleemid).
Teisesed menetlused kuulutatakse välja pärast seda kui esmane menetlus on algatatud.
Selleks, et seda saaks teha, peab võlgnikul seal teises riigis olema tegevuskoht (art 3 lg 2). (tegevustkoht - art. 2(h)).
* Tegevuskoha olemasoluks ei piisa vara olemasolust. Kui on ainult vara, siis teisest menetlust ei algatata ja põhimenetluse haldur saab selle vara lihtsalt müüa.
Teisese menetluse algatab üldiselt põhimenetluse haldur (see on ka tema huvides).
Teisene menetlus toimub nüüd juba vastava teise riigi seaduste alusel (lähtudes territoriaalsuse printsi- ibist ).
Menetlused peavad omavahel tegema koostööd. Kui nt rootsi võlausaldaja jõudis oma nõude kõigepealt esitada põhimenetluses Eestis ja seejärel ka teisesesse menetlusse Rootsis, siis saa seda nõuet loomulikult kaks korda arvestada.
Teisene menetlus saab alati olla vaid likvideeriv. (vs põhimenetlus saab olla ka mittelikvideeriv ).
Võib ka juhtuda, et algatatakse teisene enne esimest (vt art 3(4)) või üleüldse ilma esmaseta (sellisel juhul nimetatakse lihtsalt piirkondlikuks menetluseks.. oma olemuselt siiski teisene).
42 Üldjuhul rakendatakse universaalsuse printsiipi , kuid sellest on mitmeid erandeid kus rakendatakse terri- toriaalsuse printsiipi: vt art 5-15.
Kui ei ole teada kas on esmane või teisene menetlus, siis tuleb eeldada et on esmane menetlus.
Probleem näiteks siis, kui ei ole selge, kus tegelikult asub põhihuvide kese. Nt registreeritud Eestis, aga kogu tegevus juba ära kolitud Soome. Oletame, et pankrot kuulutatakse välja Eestis, aga soome võlausaldajad seejärel leiavad, et see oli ebaõige ja esmane menetlus oleks tulnud algatada Soomes.
Kui esmane meneltus ühes riigis välja kuulutatud aga teiseseid menetlusi pole, siis tavaliselt haldur otsib endale teistes riikides abilised , kes aitab tal kohapeal menetlust läbi viia. Üldiselt saab valida, kas talle piisab abilisest või on mõtet välja kuulutada eraldi teisene menetlus.
Peavad kooskõlastama: mis nõude on esitatud, kus mis vara on. Ei saa olla, et kui teiseses menetluses jääb raha üle, siis saab võlgnik selle endale (samal ajal kui esmases menetluses jääb raha puudu).
Teiseses menetluses võibki juhtuda, et sealsete kohalike võlausaldaldajate nõuded rahuldatakse suuremas protsendis kui esmases menetluses osalevate võlgnike nõuded.
Kui on teisene menetlus algatatud enne esmast, siis sinna võivad oma nõuded esitada ka kõik välisriikide võlausaldaja. Kui hiljem selgub, et õige COMI on mujal ja tegemist oli ikkagi teisese menetlsuga enna esmast, siis on ka võlausaldajate huvides ise see õige COMI üles otsida ja oma nõude ka sinna esitada.
43 13 Saneerimismenetlus
Põhineb saneerimisseadusel ( SanS ).
13.1 Saneerimise eeldused Kuna kompromissi tegemisega (mis saab toimuda alles pärast nõuete kaitsmist!) võlgniku tervendamine (päästmine likvideerimisest) üldiselt ei toimi, siis on loodud ka teine võimalus - saneerimine. Saneerimine - kompromissi-laadne lahendus momendil, mil olukord on piisavalt hull, et pankrotti enam vältida ei õnnestuks, kuid õnnestuks veel päästa rohkem kui päris pankrotimenetluses.
Saneerimise olemus - kergendatakse võlgniku olukorda, et vältida pankroti väljakuulutamist ja tagada samas võlausaldajatele, et nende huvid saaks paremini kaitstud, kui võlgniku pankroti korral.
Saneerimine puudutab ennekõike tagamata nõuetega võlausaldajaid. Pandipidajaid see väga ei puuduta ega ka huvita.
Seega võib ka öelda: saneerimine on ajas ettepoole tõstetud kompromiss, et: 1. vältida võlgniku pankrotti ja võimaldada tal tegevust jätkata
2. kaitsta võlausaldajate huve paremini kui võimaliku pankroti korral
(Terminoloogiast) Saneerimisseadus räägib ettevõtete saneerimisest. Juttu saab siiski olla vaid selliste et- tevõtete saneerimisest, mis kuuluvad juriidilistele isikutele. (Seega ei ole mõtet väga palju pingutada et vahet teha saneeritaval ettevõttel ja tema omanikust eraõiguslikul juriidilisel isikul. Kui saneerimine ebaõnnestub, siis kuulutatakse ikkagi välja saneeritava ettevõtte omaniku juriidilise isiku pankrott.)
Ilma nõuete vähendamiseta on praktikas saneerimist ette kujutada üsna raske. Kergendatakse võlgniku oluko- rda (nõuete vähendamise või tähtaja pikendamise teel).
Saneerimist saab taotleda juriidiline isik ise. Tuleb hinnata:
1. kas saneerimine on ikka kindlasti vajalik (välistada tuleb saneerimistaotlused, kus saneerimine on lihtsalt juhatuse äriidee oma kohustuste vähendamiseks)
2. kas saneerimine on reaalne (makseraskused peavad olema, kuid ta ei tohi juba olla püsivalt maksejõuetu)
saneerimisseadus lubab saneerida ainult siis, kui ei ole püsivat maksejõuetust. seda tuleb tõlgendada siiski selliselt , et saneerimine oleks lubatav siis, kui on lootust, et maksejõuetus on saneerimise kaudu ületatav.
13.2 Saneerimismenetluse etapid
1. saneerimisavaldus esitab ettevõtja ise
44 menetluse algatamise otsustab kohus. kontrollib saneerimise eelduste olemasolu (SanS 8) ja välistavate asjaolude puudumist (SanS 8 lg 2). Peab otsustama 7 päeva jooksul. Kontrollib ennekõike
kas makseraskused on tegelikud? kas saneerimine on reaalne?
2. saneerimiskava ettevalmistamine Saneerimiskava väljatöötamiseks aega 60 päeva pärast saneerimisavalduse kinnitamist kohtu poolt ( 10 lg 3).
Kava töötab välja saneerimisnõustaja ( 16 lg 3 p 3).
kava sisaldab:
mida ümber korraldatakse? mida tehakse võlausaldaja nõuetega?
nõuete selgitamine
teade võlausaldajatele saneerimismenetluse algatamisest
* võlausaldaja võib vastu teatada vastuväitest. Kohus otsustab, millises ulatuses seda nõuet sa- neerimismenetluses arvesse võtta. Selle peale võib omakorda ettevõtja esitada määruskaebuse.
Nõuete selgitamise eesmärk on välja selgitada, millises ulatuses võetakse nõuded tervendamiskavas aluseks.
* Kui võetakse arvesse väiksem osa, siis korraldatakse ümber ainult see väikse osa. Järelikult ülejäänud nõue jääb terves osas alles! Võlausaldajale on see pigem isegi parem. (Saneerimise ajal saneerimiskavas sisalduva nõude suhtes hagi esitada ei saa (SanS 47 lg 1)). * Seega on just võlgniku huvides esitada saneerimismenetluses kõik enda vastu olevad nõuded võimalikult täpselt ja täielikult.
Nõuded saneerimiskavale: vt 20
3. saneerimiskava vastuvõtmine Vastu võtava võlausaldjad.
Poolt peavad olema vähemalt pool võlausaldajatest (arvuliselt) ja neile peab kuuluma vähemalt 2/3 nõuetest (hääled vastavalt suurustele).
Erand: kui saneerimiskava jääb kinnitamata (kuid siiski teatud arv võlausaldajaid on poolt), võib võlgnik siiski nõuda kinnitamist kohtu poolt (SanS 29).
Kohus nimetab kaks eksperti. Eksperdid peavad andma kinnituse, kas saneerimine on võima- lik/mõistlik ja kas vastab võlgniku ja võlausaldajate huvidele.
Kui saneerimiskava on vastu võetud, siis peab kohus selle kinnitama (30 päeva jooksul).
kui palju võib kohus sekkuda? ( 28)
* eelkõige vaatab, kas on järgitud seadust * Kohus võib sekkuda ka siis, kui saneerimine tundub ebatõenäoline ( 28 lg 4 p 3 ja p 4) (Varul: pole kõige õnnestunum.. pole põhjendatud, miks kohus peaks saama sekkuda).
Kui kava on esitatud, siis kavas sisalduvate nõuete osas saab nende täitmist nõuda vaid vastavalt kavale.
Kavas sisalduvast nõudest tulnevalt ei saa esitada võlgniku suhtes samaaegselt pankrotiavaldust (PankrS 14 lg 1 p 4).
Kui mingi võlausaldaja mingi nõue on jäänud kavast välja, siis selle täitmist saab nõuda üldkorras.
Kui kava on lõppenud, siis kava on täitedokument. Saab maksma panna täitemenetluses arvestades juba saadut. Erijuhtum solidaarselt vastutava isiku suhtes (käendaja) - SanS 45 lg 4.
* Nt: A on B-le 10 000 eurot võlgu. K käendab. B läheb saneerimisele, nõuet vähendatakse 3000 euroni.
· A saab K käest endiselt nõuda 10 000 eurot. · Oletame et B maksabki 3 000 eurot ära. A saab ülejäänud 7 000 eurot ikka nõuda K käest.
45 13.3 Saneerimismenetluse lõppemine Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetäh- taegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel (SanS 38 lg 1).
lõpetamine vs tühistamine lõpetamine (SanS 28 lg 5 jt) - võimalik saneerimise algatamisest kuni kinnitamiseni / mitte kinnita- miseni (nt kui võlgnik ei tee koostööd)
tühistamine (SanS 51) - võimalik kinnitamisest kuni lõpptähtajani Kõige halve variant võlausaldaja jaoks: võlgnik ei täida saneerimiskava, kuid saneerimine lõpeb korrapäraselt (seda ei tühistata). Sel juhul võlgniku nõuded jäävadki vähendatuks! (SanS 53 lg 2)
Millal kohus saneerimismenetluse tühistab: SanS 51.
Tühistamise aluseks ka teiste võlgnike poolt (kelle nõuded saneerimiskavas ei sisaldunud) esitatud pankro- tiavaldus.
Kui toimub tühistamine, siis saneerimiskavas sisaldunud võlausaldajate nõuded taastuvad täies ulatuses, ar- vestades juba saadut (SanS 51 lg 2).
Praktikast:
hea kui nt 10% saneerimismenetlustest tegelikult õnnestub (Soomes nt 15%, mis on juba väga hea näi- taja ).
Paljud menetlused lõppevad saneerimiskava kinnitamise staadiumis kava mittekinnitamisega.
46 14 Võlgade ümberkorraldamine
Õiguslik alus: võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS).
14.1 Võlgade ümberkorraldamise põhimõtted Füüsilise isiku puhul võlgadest vabastamise meneltus - pigem humaansetel kaalutlustel. Sama idee: kas füüsiliste isikutega saaks teha midagi sarnast nagu on juriidiliste isikute puhul saneerimine?
Kui on näha, et võlgnik kohustuste maksmisega hakkama saada ei suuda, kuid ilma pankrotti välja kuulutamata oleks võlausaldajatel võimalik tagasi saada rohkem kui koos panroti väljakuulutamisega.
Kohane abinõue nendele võlgnikele, kes siiski on võimelised teatud arvestatavas osas oma võlgu tagasi maksma (nt 10-20%). Ei aita selliste makseraskuste puhul, kus võlgnik enam midagi maksta ei suuda.
Põhireegel:kohaldatav vaid siis, kui võlgnik suudaks sellisel teel maksta tagasi rohkem, kui ilma selle menetluseta. Pandipidajate huvide kallale ei minda (pandiga tagatud nõuet ei vähendata).
14.2 Võlgade ümeberkorraldamise menetlus Sarnane saneerimismenetlusega, kuid mõned olulised erinevused:
1. Saneerimise puhul eelduseks , et ettevõtte tegevus korraldatakse ümber ja ta hakkab kasumlikumalt tegut- sema. Koos võlgniku avaldusega tuleb kohe esitada ka ümberkujundamiskava (pigem matemaatika kui juriidika):
kui suured on võlad?
kui suured sissetulekud?
kui suurt osa sissetulekust saaks võlgnik reaalselt kasutada oma võlgade tasumiseks?
2. Saneerimise puhul saneerimisnõustaja olemasolu kohustuslik. Võlgade ümberkorraldamise puhul nõus- taja aga ainult võlgniku nõusolekul (kui nõustaja olemasolu oleks ka siin kohustuslik, siis tekiks probleem: kes peab maksma nõustajale töötasu?).
Kui toimub võlgniku nõustamine, siis on see menetlusväline.
võlgade ümberkorraldamine võib seisneda nõuete vähendamises, osati maksmises, tähtaegade pikendamises (VÕVS 2 lg 1).
Vähendada ei saa elatisnõudeid ja nõudeid tahtlikust õigusvastasest kahju tekitamisest (VÕVS 2 lg 2)
Võlgade ümberkorraldamise avaldus:
Nõuded avaldusele - VÕVS 10
Kui kava vajab parandamist/täiendamist, siis võlgade ümberkorraldamise menetlus on paindlikum kui saneerimismenetlus.
menetluse alustamine - VÕVS 17
pankrott
ilmne maksejõuetus
välistavad asjaolud (VÕVS 17 lg 2) (lähtub sellest, et see menetlus on siiski võlgnikule privileegiks).
Kui kava esitatud, siis toimub nõuete selgitamine ( 22-23).
( analoogne saneerimismenetlusega)
47 Kava kinnitamine
tuleb välja selgitada võlausaldajate positsioon (kas nõus või mitte?)
võimalused:
1. kõik võlausaldajad nõus
2. nõus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest + ka kohus kinnitab.
3. kui võlausaldajad ei ole nõus, siis võib ka kohus teatud juhul ise kinnitada (VÕVS 24 lg 3) (suur vaidluse koht)
VÕVS 24 lg 2
kohus ei saa olukorda muuta võlgnike jaoks ebasoodsamaks (võrreldes võlgniku poolt pakutuga)
Pandipidajate nõudeid ei saa ilma pandipidaja nõusolekuta ümber kujundada.
Otseselt mitte, kuid võlausaldajal teatud juhul selleks lihtsalt endal motivatsioon: tuleb vaadata seost VÕVS 24 lg 6 ja VÕVS 3 lg 1 vahel.
* Üldiselt kujundatakse ümber sissenõutavaks muutunud nõudeid.
* Krediidileping või muu kestvusleping . Võidakse ümberkujundamiskavas ette näha kestvuslepingu lõpetamine ja lõpetamise tagajärjel tekkinud kohustused saab ikkagi ümber kujundada.
* Sama asja võib teha ka pandiga tagatud lepingu puhul. Tagatis realiseeritakse, katmata jäänud osa saaks ümber kujundada. See peaks tekitama pangas endas huvi võlgnikuga midagi kokku leppida nii, et hüpoteeki ei realiseeritaks (kuigi pank selles olukorras pandipidajana ei ole selleks kohustatud ilma tema nõusolekuta inimese kodu ei säili eelnõu poliitiline loosung ).
Kohus võib menetlusest keelduda mitmetes staadiumites:
menetlusse võtmisest keeldumist ( 17). Võlgadest vabastamise avalduse
Avalduse läbivaatamata jätmine - (VÕVS 28 lg 2 ja 3)
Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmine (VÕVS 25 lg 1).
Kehtivas võlgade ümberkorraldamise kavas sisalduvast nõudest tulnevalt ei saa esitada võlgniku suhtes samaaegselt pankrotiavaldust (PankrS 14 lg 1 p 4).
Kui menetlusest midagi välja ei tule, siis tühistamine - VÕVS 39 (analoogne saneerimisega)
Määrus, millega kava kinnitatud, on täitedokument (analoogne saneerimisega).
Käendaja kohta samuti sarnane reegel kui saneerimises (VÕVS 29 lg 2).
Ümberkujundamiskava muutmine (VÕVS 35).
48