50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
140 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EveliEfka
Õppematerjali autor
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt ettevõttete majandustegevu
Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012. Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid. ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varundamine ja taastamine ning klasterlahendused. ICT Support OÜ tegevuse põhieesmärgiks on tööprotsesside optimeerimine ning kvaliteetse IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD
kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
15 5. EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Nende suhtarvude abil saab hinnata ettevõtte vara kasutamise efektiivsust ja intensiivsust müügitulu loomisel. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab müügitulu keskmiselt debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlana on käsitletud suhtarvude arvutamisel nõuded ostjate vastu ja keskmisest debitoorsest võlgnevusest on maha arevstatud käibemaks, et see oleks võrreldav müügituluga. Tabel 5.1. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 2009 2010 2011 Müügitulu 408 276 402 773 435 977 Debitoorne võlgnevus perioodi alguses 6 170 4 835 8 987 Debitoorne võlgnevus perioodi lõpus 4 835 6 082 9 976
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusteaduskond Majandusarvestuse eriala Riho Vaher FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ Õppejõud: Ester Vahtre Tallinn 2017 SISUKOR TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ...........1 Majandusteaduskond...........................................................................1 Majandusarvestuse eriala....................................................................1 Riho Vaher............................................................................................1 FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ......................................................1 SISSEJUHATUS.....................................................................................4 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED...........................................6 1.1 Tallinna Vesi AS..............................................
kasutatakse programmi MS Excel. Saadud andmeid võrreldakse Eesti Statistikaameti haldusharu keskmistega ning seejärel neid interpreteeritakse. Ettevõte finantsanalüüsi teostatakse omanike seisukohast lähtuvalt. Omanike seisukohalt on oluline teada, kas nende finantseeringud on edukad või ebaedukad. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse lühidalt ettevõtet Estravel AS. Teises peatükis teostatakse ettevõtte finantsanalüüs, tehes kasumiaruande ja bilansi horisontaal- ja vertikaalanalüüsid, leitakse suhtarvud ning analüüsitakse nendevahelisi seoseid. Kolmandas tehakse soovitused ettevõtte finantsolukorra parendamiseks. Lisades on välja toodud kasumiaruanne, bilanss, vertikaal-ja horisontaalanalüüsid, Statistikaameti näitajad ning Du-Pont-i puu 4 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE
TALLINNA MAJANDUSKOOL Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase........................................................................................
Pärast Teist maailmasõda hakkas suhtarvuanalüüs populaarsust koguma ka väljaspool USA-d: Austraalias, Kanadas, Indias, Inglismaal, Prantsusmaal, Jaapanis jm. Igas juhtimisprotsessis algab kõik juhitava objekti olukorra pidevast hindamisest. Erand pole ka ettevõtte finantstegevuse juhtimine. Ettevõtte finantsjuhtimise põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse s.o aktsionäride rikkuse suurendamine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise vahendid on: finantsanalüüs, finantsplaneerimine, finantskontroll. Olukorra pidevaks hindamiseks võib kasutada finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Finantsanalüüs on hinnang ettevõtte finantsolukorrale, on osa kogu organisatsiooni majandustegevusega (strateegia, turg, marketing, kliendid, toode & teenus, juhtimine, personal, tehnoloogia, kvaliteet, projekt) ja/või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid