Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused (4)

Keskkool - Keemia - Keemia

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mis on orgaaniline keemia?
Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks?
Mis on atsükliline tsükliline hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid?
Mis on orgaaniliste ühendite põlemissaadused?
Mis on aminohapped?
Mis on alkeenid alkadieenid ja alküünid?

Lõik failist

Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused #1

Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused #2

Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused #3

Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused #4

Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

345 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

keilcu Õppematerjali autor

Siin on siis erinevaid küsimusi orgaanilise keemia kohta, nii raskemaid kui ka kergemaid. See peaks hõlbustama gümnaasiumis/keskkoolis tasemetöö sooritamist.
1.Mis on orgaaniline keemia?
2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks?
3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi.
4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid?
5. Alküülradikaalid
6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid.
7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid.
8.Benseen – valem, omadused, kasutamine.
9. Orgaanilised lämmastikuühendid – näited.
10. Orgaanilised hapniku ühendid – näited.
11. Valkude tähtsus.
12. Ülesannete lahendamine.
13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused.
14. Fenool – valem, omadused, kasutamine.
15. Valkude omadused ja tõestamine.
16. Mis on orgaaniliste ühendite põlemissaadused?
17. Orgaaniliste ühendite klasside üldvalemid.
18. Metanooli, etanooli valemid, omadused ja kasutamine.
19. Etanooli füsioloogiline toime.
20. Metanaal – omadused ja kasutamine.
21. Mis on aminohapped?
22. Valkude struktuurid
23. Amiinide leidumine.
24. Heterotsüklilised ühendid.
25. Aniliin – valem, omadused ja kasutamine.
26. Mis on amiinid?
27. Metaani füüsikalised omadused.
28. Äädikhappe valem, füüsikalised omadused ja kasutamine.
29. Mis on alkeenid, alkadieenid ja alküünid?
30. Nitreerimine, Zinini reaktsioon ja esterdamine.
31. Mis on seebid?
32. Metaanhappe omadused ja kasutamine. Valem.
33. Estrite füüsikalised omadused.
34. Rasvade leidumine.
35. Sahhariidid.
37. Rasvad.
38. Invertsuhkur.

keemia orgaanika orgaaniline keemia invertsuhkur glükoos fruktoos alkoholid alkaanid

Sarnased õppematerjalid

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia

doc

11. klassi arvestus

Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad. Keemilised

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Kategoriseerimata