Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
tööstusharudele. Suure tähtsusega on näiteks loomsete kiudude villa ja siidi ümbertöötamine tekstiiliks, toornahkade parkimine parknahaks ja kasusnahkadeks, liha ja kalade ümbertöötamine konservideks, piima ümbertöötamine kohupiimaks, juustuks ja kaseiiniks, loomsetest jäätmetest, nagu kontidest, liimi ja zelatiini tootmine jne. 5 Kasutatud kirjandus Grandberg, Igor. 1979. Orgaaniline Keemia. Tallinn: Kirastus Valgus Männik, A. 1985. Biokeemia. Tallinn: Kirjastus Valgus Sarapuu, Tago. 2003. Bioloogia Gümnaasiumile. Tartu Zilmer, M, Karelson, E, Vihalemm, T. 1993. Üldine Biokeemia (I). Tartu Ülikool A.Siim 1963. Orgaaniline keemia (lk 363-378) http://en.wikipedia.org/wiki/Protein (viimati vaadatud 26.11.2011) http://www.healthilife.ee/raamat/valgud.html (viimati vaadatud 26.11.2011) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ensuumid_evelin.htm ( viimati vaadatud 26.11.2011)
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825. Aastal illumineeruva gaasi tootmisel tekkinud õlisest kõrvalproduktist. Veel on varasematel aastatel saanud benseeni 1833. aastal Eilhard Mitscherlich, kes andis ainele nime...
Amiinide praktilisest tähtsusest Sinu nimi Sinu eriala Mis on amiinid? Amiinid on orgaaniliste ühendite klass, mille funktsionaalseks rühmaks on süsinikahelaga seotud lämmastik. · Ammoniaagi (NH3) derivaadid · Enamasti halva lõhnaga · Vees lahustuvad · Inimesele tihti mürgised · Aluseliste omadustega Primaarsed amiinid Sekundaarsed amiinid Tertsiaarsed amiinid Amiinide leidumine looduses I Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level II Pärilikkusaine koostises Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level III Bioaktiivsed ained Neurotransmitterid ja hormoonid (adrenaliin, dopamiin, histamiin) Alkaloidid (inimestele hallutsionageensed nt. meskaliin) Amiinide kas...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Amiinide praktilisest tähtsusest Referaat Koostaja: Minu Nimi Eriala Õppejõud: Õppejõu nimi Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................2 Amiinide üldised omadused ja jaotamine...................................................................................2 Amiinide leidumine looduses..................................................................................................... 2 Amiinide kasutamine tehnikas.............................................
Orgaaniline keemia II Kordamisküsimused I TK! 1 ) El ektronkihid a ato mi el e ktron katt e s ? El ektronkihtid e d e ja ota min e ala mikihtid e s s e , v õrdu b alakihtid e arv iga s el e ktronkihi s s ell e kihi j ärj e korranu m brig n. Iga alakihi tähi s e s a m ä r gitak s e k õi g e p e alt el e ktronkihi nu m b e r ja s e e j är el alakihi tüüp( mid a m ä r gitak s e va stava täh e g a ). * s alakiht: o n iga el e ktronkihi e si m e n e alakiht. S e e o n k õig e m a d ala m a e n e r gia g a alakiht va stava s el e ktronkihi s. A s u b vaid ük s k er akujulin e s or bita a * palakiht: jär...
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) ...
ORGAANILISE KEEMIA KONTROLLTÖÖ Nr 2 KONSPEKT · Süsivesinikud- org ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. · Alkoholaat- alkoholi kui happe sool, alkohol + leelismetall CH3CH2ONa- naatriumetanolaat · Fenool- hüdroksübenseen, tugevamad happed kui alkoholid · Bensiin- alkaanide segu C5-C12 · Diislikütus- alkaanide segu üle C12 · Isoamüülalkohol- · Kaaliumpermanganaat- KmnO4 · Tetraklorometaan: CCl4 · Triklorometaan: CHCl3 · Naatriumnitrit: NaNO2 · Tolueen: · m + mm = iooniline side mm + mm = kov polaarne side mm = kov mittepolaarne · Lahustumine: · Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites väga polaarsed ained EI lahustu nõrgalt polaarsetes lahustites ·...
· Orgaanilised ühendid tekivad: · Kovalentne side: ühe ja sama elemendi aatomite vahel - organismide elutegevuse käigus (rasvad, valgud) aatomite vahel, mille elektronegatiivsus pole - organismide elutegevuse jääkidest (nafta, kivisüsi) Paulingi skaalal väga suur · Orgaaniliste ühendite omadused: · Iooniline side: moodustub erinevate laengutega ioonide vahel - sisaldavad C ja H - suur molaarmass · H-side: annavad F, O, N, S, Cl jt kui on seotud H-aatomiga - aatomite vahel kov side H-F; O-H vees - vesilahused ei juhi elektrit täiendav side, mis põhjustab ainete sulamis- ja - keemilised reaktsioonid kulgevad aeglaselt ...
· Wan der Waalsi jõud molekulide vahelised jõud Dispersioonijõud (Londoni jõud) elektronide liikumisel tekkivate hetkeliste dipoolide nõrk vastastikune mõju. Orientatsioonijõud (Keesomi jõud) jõud polaarsete (püsiva dipoolmomendiga) molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. (Mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole. Molekulide soojusliikumine vähendab tunduvalt kindla orientatsiooni võimalust. Seetõttu on vastastikune orientatsioon seda nõrgem, mida kõrgem on temperatuur.) Induktsioonijõud (Debye jõud) jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel (polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi). Samaaegselt orientatsiooniga toimub molekulide deformatsioon kõrvalekaldumine normaalsest sisemisest ehitusest. Deformatsioon põhjustab molekulide polarisatsiooni, s.o dipooli pikkuse suurenemist ja molekuli...
Propaaniga suurendatakse ka taimede kasvukiirust. Selle kasutamisel kasvuhoones tekib nii soojus kui süsinikdioksiid, mis kiirendavad kasvu. Tööstuslikult kasutatakse propaani väga kuumades radiaatorites, abiks lõikamisel, keraamikatoodete tootmisel ning betooni kõvastumisel. Propaan on nii hea kütteväärtusega, et ka kokad eelistavad propaanküttega ahju tavalisele elektriahjule. [6] 1 Kasutatud kirjandus [1] Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. AS BIT, Tallinn. [2] Katt, N. 2007. Keemia lühikursus. AS BIT, Tallinn. [3] Vikipeedia. Metaan. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Metaan (11.10.2012) [4] Vikipeedia. Etaan. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Etaan (11.10.2012) [5] Robal, M., Tuvikene, R. 2008. Orgaanilise keemia laborijuhend - abistav materjal. [WWW] http://www.tlu.ee/keemia/Org.keemia%20praxid%201011/Org1_Laborijuhendi %20TEOORIA_2010_I%20osa_1_.pdf (11.10.2012) [6] Propaan/vedelgaas
Alkaanid ja nende kasutamine: metaan, etaan, propaan Jane Tõevere, Triin Rannak LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
