Oksiidid, alused, soolad (1)

Leelis -ja leelismuldmetallide oksiidid

• Valged tahked ained, millel on tugevalt aluselised omadused.
  
• Reageerivad väga aktiivselt veega ja sellest moodustub ka vastav leelis.
  
• Kõige tuntum ja tähtsam nendest on kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi.
  
• Reageerib energiliselt veega, moodustades kaltsiumhüdrooksiidi ehk kustutatud lubja. Reaktsioonis eraldub nii palju soojust, et lahus võib kuumeneda lausa keemiseni.
  
• Imab ka aktiivselt niiskust, muutudes valgeks kohevaks hüdrooksiidimassiks. Tänu sellele saab teda kasutada ka gaaside ja vadelike kuivatamisel.
  
• Reageerib nii hapete kui ka happeliste oksiididega (tugevalt aluseline oksiid )
  

Hüdroksiidid

• Tugevad alused – leelised .
  
• Valgete kristalsed ained, tugevalt hügroskoopsed.
  

• Tahkele kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas segu - lubjapiim. Lubjapiima filtrimisel omakoda lubjavesi.
  
• Lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Naatriumhüdroksiid ja teised aktiivsemate leelismetallide hüdroksiidid aga ei lagune isegi kuumutamisel kuni sulamistemperatuurini.
  
• Naatriumhüdroksiid on väga oluline tooraine keemiatööstuses ning oluline reaktiiv keemialaborites. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimi on seebikivi .
  
• Kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega – lubimört – on heade omadustega sideaine , mida kasutatakse seinte krohvimisel ja müüride ladumisel.
  

Soolad

• Kristalsed ained, milles on valdav iooniline side.
  
• Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur
  
• Plastilisus puudub, kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad
  
• Enamasti valged
  
• Tugevad elektrolüüdid.
  
• Nende soolade lahustuvus vees on külaltki eriev. Leelismetallide soolad on reeglina vees hästilahustuvad. Leeliste ja tugevate hapete soolade (NaCl jne) vesilahused on neutraalsed.
  
• Tugevate aluste katioonid ja tugevate hapete anioonid veega ei reageeri, seega nende solade vesilahustes hüdrolüüsi ei toimu.Leeliste ja nõrkade hapete soolade vesilahused on aga anioonide osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga. Hüdrolüüs on seda tugevam, mida nõrgema happe soolaga on tegemist.
  
• Tuntuim ja tähtsaim leelismetalli sool on naatriumkloriid ehk keedusool . Keemiatööstuses üks tähtsamaid tooraineid. Looduses leidub põhiliselt lahustunult merevees, soolajärvedes, tahkelt kivisoola lademetena. Merevee keedusoola sisaldus on umbes 3%. Täiskasvanud inimese ööpäevane soolavajadus on umbes 5g. Keedusoola kasutatakse toituainete säilitamisel ( soolamisel ). Talvel kasutatakse lumekoristamise hõlbustamiseks teedel.
  
• Naatriumkarbonaat ehk soodat kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Sooda on üks põhitoorained klaasi valmistamisel.
  
• Kaaliumsoolad on omadustelt lähedased vastavatele naatriumsooladele. Kaalium kuulub elutähtsate elementide hulka, ta reguleerib rakkude veesisaldust. Kaaliumirikkad toiduained on näiteks rosinad ja lehtsalat . Kasutatakse enamasti väetisena – kaaliumväetis. Üsna rikas kaaalimiühendite poolest on puutuhk.
  
• Kaltsiumsooladest üks tuntumaid on kaltsiumsulfaat, esineb tavaliselt kristallhüdraadina – kips. Valge, pehme ja kergesti murenev
  
• Kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend on kaltsiumkarbonaat . Tal on mitmeid esinemisrolle looduses: marmor, lubjakivi , kriit. Üks Eesti tähtsamaid maavarasid , paekivi ehk paas on samuti lubjakivi. Paekivi alla käib ka dolomiit. Marmori ja lubjakivi kui ehitusmaterjalide puuduseks on nende tundlikkus happevihmade suhtes. Kaltsiumkarbonaat vees praktiliselt ei lahustu, kuid reageerib pikkamööda loodusliku veega, mis sisaldab lahustunud süsihappegaasi.
  
• Kaltsiumiühenditel on väga oluline tähtsus eluslooduses. Luudele annab kõvaduse vees väga raskesti lahustuv kaltsiumisool – kaltsiumfosfaat. Kaltsiumiühendeid sisaldub ka veres ja kudedes. Ka kasvavatele lastele on oluline saada võimalikult palju kätte päevas kaltsiumiühendeid. Kaltsiumfosfaat on ühe olulise Eesti maavara – fosforiidi – põhikoostisaine.
  
• Ka magneesium kuulub elutähtsate elementide hulka. Magneesiumirikkad toiduained on näiteks lõunamaised puuviljad . Magneesium on ka väga oliline taimede elutegevusele.