Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Närvisüsteemi talitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Füsioloogia
Närvisüsteemi talitlus
Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded
  • Pea- ja seljaaju .
  • Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju
    Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa.
    Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns
    Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns
    • Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele.
    • Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine, vaimne tegevus (teadvus, mõtlemine, emotsioon , intuitsioon ).
    • Perifeerse närvisüsteemi (PNS) peamised funktsioonid: KNS-i varustamine informatsiooniga nii sise- kui väliskeskkonnast, KNS-st lähtuvate signaalide (käskude) edastamine efektororganitele.
    • PNS aferentne ( sensoorne ) osa funktsioonid: informatsiooni suunamine retseptoritelt KNS-i.
    (Retseptorite liigid: eksteroretseptorid – keha pinnal, nt temp tundlikud; interoretseptorid – erinevates elundites meie kehas – informatsioon organismi sisekk kohta; proprioretseptorid – lihastes, kõõlustes, sidemetes – info keha asendi ja liigutuste kohta ruumis.) ( Aferentsete neuronite kehad on ganglionites).
  • Vasakule Paremale
    Närvisüsteemi talitlus #1 Närvisüsteemi talitlus #2 Närvisüsteemi talitlus #3 Närvisüsteemi talitlus #4 Närvisüsteemi talitlus #5 Närvisüsteemi talitlus #6 Närvisüsteemi talitlus #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pille-Riin Toomsalu Õppematerjali autor
    Põhjalik konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    doc

    Närvisüsteemi talitlus

    FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud,

    Bioloogia
    thumbnail
    22
    doc

    Kordamisküsimused 2(vastused)

    Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus

    Füsioloogia
    thumbnail
    18
    docx

    Närvisüsteem

    Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud  Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus  Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel  Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid

    Bioloogia
    thumbnail
    9
    docx

    Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus

    Muud olulised assotsiatsioonialad on: · somatosensoorne assotsiatsioonikorteks · visuaalne assotsiatsioonikorteks · auditoorne assotsiatsioonikorteks. Primaarne visuaalne korteks on seotud otsese nägemisfunktsiooniga: "ma näen". Visuaalne assotsiatsioonikorteks seevastu tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega: "kas ma olen seda ka varem näinud? kas see on mulle oluline, mida ma näen?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitlus on tihedasti seotud teiste funktsionaalsete aladega ajukoores. Näiteks laubasagar (frontaalne nägemisala) mõjutab tugevasti visuaalse informatsiooni emotsionaalset hinnangut: "kas see, mida ma näen on meeldiv või ebameeldiv? kas see, mida ma näen on ligitõmbav ja köitev või eemaletõukav ja vastikust tekitav?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitluse osutatud iseärasustega on seletatav näiteks meie võime hõlpsasti märgata tuttavat inimest suures rahvahulgas

    Jalgrattasport
    thumbnail
    4
    docx

    Füsioloogia kontrolltöö küsimused

    Närvisüsteemi peamised funktsioonid: 1)organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks 2)homoöostaas 3)väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonnateguritele Kesknärvisüsteemi funktsioonid: 1)info analüüs 2)organismi adekvaatse vastureaktsiooni väljatöötamine ja algatamine 3)vaime tegevus (teadvus, mõtlemine, emotsioon, intuitsioon) Perifeerse närvisüsteemi funktsioonid: 1)KNSi varustamine infoga nii sise- kui väliskkeskonnast 2)KNSist lähtuvate signaalide edastamine elektroorganitele. Perifeerse närvisüsteemi aferentne e sensoorne osa: 1)info suunamine retseptoritelt KNSi 2)retseptorite liigid: eksteroretseptorid, interoretseptorid, proprioretseptorid 3)eferentsete neuronite kehad on ganglionites, mis on selja- ja peaaju närvide lähtekohtade läheduses. Somaatiline NS: 1)info suunamine KNSist skeletilihastele

    Füsioloogia
    thumbnail
    10
    docx

    Närvisüsteem - füsioloogia

    Hüpofüüs ­ ajuripats Põlvikkehad Paiknevad taalamuste taga Koosnevad peamiselt hallollusest Vahepealsed/koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon On eriline võrgustik, mille niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde Kujutab endast suurt hulka hajutuatud närvirakke, mis on ühendatud nii omavahel kui ka teiste närvisüsteemi osadega Annab ärritavaid impulsse ajukoorde, hoiab teda aktiivses seisundis, mõjutab ärkvelolekut Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid Limbiline süsteem Seotud emotsionaalse motivatsiooniga ja tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid Reguleerib instinktiivset käitumist, on seotud haistmismeelega Kontrollib emotsionaalset käitumist ja juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega

    Bioloogia
    thumbnail
    24
    pdf

    NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

    - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk - närvirakkude sõlmjas kogum GANGLION - ärritust vastuvõttev organ RETSEPTOR - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile NÄRVIIMPULSS - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel REFLEKS - tee (neuronite ahel), mida mööd erutus refleksi puhul levib

    Anatoomia ja füsioloogia
    thumbnail
    22
    docx

    Anatoomia küsimused 132-187

    (kõhuõõnes mao taga) munasari (väikevaagnas emakalaisideme tagaküljel) munand (munandikotis) 135. Närvisüsteemi ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 136. Närvisüsteemi jagunemine: siseelundite talitlus tsentraalne perifeerne 12 paari 31 paari seljaaju rinna- vastavate

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun