Närvisüsteem - mälu ja kõne (1)

Sarnased õppematerjalid

33

doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

Kui on ainult ajukestad siis raskeid häireid ei pruugi olla kui aga on juba nv juured siis raske halvatus. Spina bifida: puudu lülikaared. Kranivertebraalse piirkona arenguhäire (peaajuseljaajuks) : *Arnold-Chiari sündroom: väikeaju tonsillid asuvad väljaspool koljuõõnt (st allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead, bulbaarparalüüs. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks (somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste,

Neuroloogia

17

docx

Neuroloogia konspekt

Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus:  Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju)  Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus:  Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju)  Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid)  Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu

Eripedagoogika

83

docx

Psühhopatoloogia

arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia  - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega

Psühhomeetria

44

odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Psühhomotoorne rahutus ja pidurdus Rahutus ­ ülemäärane aktiivus (hüperaktiivus) ­ hüperkineesia, hüpermiimia, grimasseerimine, hüperbuulia Pidurdus ­ stuupor ­ vähenenud aktiivsus ­ hüpokineesia, hüpomiimia, amiimia, hüpobuulia, abuulia.  Katatoonia ja muud käitumise ning motoorika häired (katalepsia, negativism, stereotüüpia, maneersus, ambivalents) Kajanähud - motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jne jäljendamine. Katatoonia (catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral nagu katatoone skisofreenia (vastandina teadvusehäiretele ja motoorika muutustele, mis on sekundaarsed orgaanilisele patoloogiale). katalepsia (catalepsy) - üldine termin liikumatu poosi kohta, mida kestvalt säilitatakse. katatoonne rahutus (catatonic excitement) - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus, mis ei ole mõjustatav

Psühholoogia

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad.. areneda. Maitsetunne asub temporaalsagar. Seal lateraalvaos ongi see. Selle vaopõhjas on see, mis Neuropsühholoogia uurib, kuidas ajukahjustusega inimene hakkama saab jne: (vt slaid) analüüsib maitsetundlikkust. Ja frontaalsagaras on...o5 min. Tähelepanu ja täidesaatvad funktiskoonid (ehk planeerimine), kõne, ruumitaju ja Epifüüs on käbinääre, mis pidurdab pubertdeeiarengut, et see ligia vara poleks ja 2) orienteerumine, sensoorne pool ja...(15) kontrollib ööpeävarütmi. Pärilikkus, keskkond, prenataalne aeg on üliolulised tegurid! Oleks hea, kui ema oleks kodus Käed ei liigu, pöörata raske, kõnnib aeglaselt – ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustuse lapse 3 esimese eluaastani

Psühholoogia

40

odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

Tekkemehanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks musttuumad hävivad. On uuritud võimalikke kk pärit või organismi tekke kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust. Esmasümptomid: väsimus, meeleolu langus, raskused igapäevaste tegevuste läbiviimisel. Sümptomid: käte ja jalgade värin ning iigutuste muutumine aeglaseks, kohmakaks ja kangeks. Kogu igapäevane elu muutub aeglasemaks , sammud lühemaks, kõne tuhmimaks jne. Värin ehk treemor väljendub enam rahuolekus ja väheneb tegevusel. Algab sageli ühepoolsena ja on kogu haiguse kulu jooksul ühel kehapoolel väljendunum. Lihasjäikus ehk rigiidsus on väliselt vähem märgatav. Liigutuste aeglustumine e. Bradükineesia, kaasneb miikavaegus ehk hüpomiimia. Kõnnak muutub tippivaks. Kõne muutub raskesti arusaadavaks ja vaikseks. Võib tekkida suurenenud süljeeritus või neelamishäire. Sagedasem kaebus on kõhukinnisus, harvem põieädad

Meditsiin

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................................... 25 3.1.1.Skelett .............................................................................................................................. 25 3.1.2.Luude ühendid ................................................................................................................. 33 3.1.3.Lihased ............................................................................................................................ 34 3.2. Närvisüsteem ......................................................................................................................... 37 3.2.1.Kesknärvisüsteem............................................................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ...........................................

Esmaabi

Kommentaarid (1)