kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides kõrges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ning sportlik tegevus mitmekülgsem. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele..................
hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Kehalise kasvatuse tunnis, on erinevate õpilaste võimed erinevad. Mõni õpilane saab 11 suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on
on infarkt. Järelikult pole liigne sporditegemine tervisele kasulik [4]. Alles mitte kaugest ajast on ka näide: 18-ndal oktoobril 2009-ndal aastal 32. korda toimunud Detroidi maraton lõppes traagiliselt. Kuuteistkümnenda minuti jooksul kukkus kokku ning suri kolm osalejat. Samas surmajuhtumid maratonidel on küllaltki harvad. Ameerikas tehtud uurimus näitas, et iga 100 000 maratonil osaleja kohta on 0,8 surmajuhtumit [5]. Sellest võib lugeda ohumärke tulevaseks eluks. Noored, kes treenivad lihtsalt ennast füüsilise vormi tippu, peavad olema ettevaatlikud, sest on suurenenud ületreenimise oht. Igal inimesel on nähtud ette oma piir treenimise koha pealt. Selle kohta lähemat infot saab perearstilt, kui läbi viia uuringud. Treenides ennast liialt palju, ei suuda inimese keha pingele vastu pidada ja annabki järgi, mis võib ilmneda infarkti kujul. 6 2
kooli õpilased said kooli ajal teiste lastega võrreldes 40 protsenti rohkem füüsilist mahvi, ei erinenud nende füüsiline aktiivsus nädala lõikes sugugi. Jõuti järeldusele, et lapsed, kes saavad koolis palju kehalist kasvatust, kompenseerivad seda tegevusetusega kodus, samal ajal kui need, kes saavad väga vähe kehalist kasvatust, kompenseerivad seda aktiivsema tegevusega kodus, mistõttu nädala jooksul koguneb füüsilist aktiivsust ühe palju. Kõik noored inimesed tahavad endale ilusat keha ja osata osavalt liikuda. Selleks peab kehalise kasvatuse tund olema üles ehitatud nii, et kõik aktiivselt kaasa teeksid. Selleks tuleb valida sobivaid ja ajakohaseid tegevusi, nende eesmärki arusaadavalt selgitada ja eelkõige õpilastesse õiglaselt ning lugupidavalt suhtuda. On ju üldteada, et kõigile inimestele ei sobi spordi tegemine, sest osad inimesed on täiesti ebasportlikud kujud, nad on sündinud sellistena
................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22
George Demenie kui teaduslikult põhjendatud kehalise kasvatuse süsteemi looja Prantsusmaal: süsteem, taotles tervise tugevdamist, aga ka moraalset ja esteetilist arendamist. Meestele soovitati võistlusliku iseloomuga harjutusi, naistele esteetilisi harjutusi. Rõhutati, et kehalised harjutused olgu loomulikud ja elulähedased, mittetöötavad lihased tuleb lõdvestada, kehaliste harjutuste õpetamisel tuleb rakendada järk-järgulist printsiipi. III KONTROLLTÖÖ Kehaline kasvatus ja sport Inglismaal. kalvinism - Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks ja loobuma ilmalikest rõõmudest. puritaanlus piibellike kõlblusnormide range täitmise nõudmine inglise kalvinistide poolt tööstusrevolutsioon - 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad
Kõik kommentaarid