Närvid

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta 139 korda Seda faili on alla laetud 139 korda 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis 05/12/2007 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Referaat bioloogias




NÄRVID
NÄRVID

Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid
kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis
käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid,
mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest,
mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on
seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest
ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid
toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste
edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis.

NÄRVISÜSTEEM
Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv
süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav
ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt
ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters
seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid,
harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit
kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas
aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda
närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende
kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron"
1891.a.

Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk.

Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks
vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni
vastuvõtvatest jätketest ja ühest aksonist e. informatsiooni lõpporganisse
edastavast pikast jätkest ( kuni 1 m ja rohkemgi).
Peale selle esinevad närvisüsteemis neurogliia rakud e. gliotsüüdid, mis
erutusprotsessi levikul otseselt ei osale. Nad aitavad reguleerida K-
ioonide ja neurotransmitterite sisaldust koevedelikus, hävitavad toksilisi
ühendeid, osalevad müeliinkesta ning tugistruktuuride moodustamisel.

Autori kommentaar: Referaat bioloogias