osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid: loobuti toonikast, meloodia liinid olid iseseisvad ega sõltunud üksteisest ja vähenes orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne
orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904
on meenutanud, et ta mänginud muljetavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. 6. Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896). Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari. · Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu). Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Miina Härma
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”. Kunileiu teosed teeb eriliseks veel see, et tema neljahäälsed rahvaviisiseaded on värvikama harmooniaga kui teised tolleaegsed katsetused. Miina Härma (1864-1941) – sündis muusikute perre, mistõttu alustas juba muusika tegelemisega noorelt. 1883.a. suundus Miina Peterburi konservatooriumi orelit õppima ning peale lõpetamist reisis mööda Euroopat. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust Eestist kaugemalt. Tema esinemised Eestis tutvustasid kohalikele klassikalist muusikat (nt Bach, Mendelssohn-Bartholdy teoseid). Inimesena oli ta väga seltskondlik ning aktiivne, tegi oma koori (Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor) ning juhatas koore maakondade laulupidude raames.
rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................
Algriim asendus lõppriimiga. Lõppriimis värsiread riimuvad. Uuemat rahvalaulu lauldi ka mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kadus ära maagiline tähendus ja ka seotus rahvausundiga. 19. saj kujunesid Eestis rahvalauludeks mitmete teiste rahvaste, eriti sakslaste viisid. ,,Mu isamaa armas". Eesti muusikakultuuri tekkimine Laulukooride võrk hakkas kujunema 19 saj ja oli seotud kihelkonnakoolide tekkega. Muusikatundides lauldi neljahäälselt vamulikke koraale, seitse muusika tundi nädalas. Eeskuju andjaks oli eriti Laiuse kihelkonakool. Selle kõrval kujunesid muusikakeskusteks ka Põltsamaa ja Torma. Tuntud olid Torma (Adam Jakobson) ja Väägvere (David Otto Wirkhaus) pasunakoorid. 1865 Tallinnas I lauluselt ,,Revalia".Kujunes Kaarli kiriku meeskoorist, kuhu võeti juurde ka naised. 2 õpetajate seminari: Tartus ja Valgas, viimase juhatajaks Janis Cimze. Tema seminarist on pärit meie kõige esimesed asjaarmastajad heliloojad, Kunileid, Saebelmann, Thomson
Kõik kommentaarid