Muinasaeg eestis (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur ­ u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur ­ u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme ­ VI sajand eKr ­ I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus

Ajalugu

5

docx

Eesti muinasajal

Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis ­ muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ­ ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t

Ajalugu

7

doc

Muinasaja konspekt

Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad konstruktsioonid, maetud inimeste luustikud. Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Omakroda on ka abiks täppis ja loodusteadused. Ajaloo abiteadusteks on veel dendrokronoloogiline skaala. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad rahvaluule,keel

Ajalugu

30

doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 ­ 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL..............

Ajalugu

1

doc

Eesti ajalugu

Tartu kaitsmine-sakslaste võim suurenes jälle, hakkas piiramine, sakslased vallutasid linnuse tormijooksuga. nüüd oli terve eesti mandriosa vallutatud sakslaste poolt.Lõppvaatus Saaremaal 1227.-sakslased kogusid suure väe,mindi Muhu linnuse alla,paljud eestlased tapeti,sakslased tungisid linnusesse;edasi liiguti Valjala alla,eestlasid asusid läbirääkima ,ristiti kogu Saaremaa.Muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule ja sellega lõppes ka muinasaeg. Allajäämise põhjused-sõjaline ülekaal oli vastase poolel,ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed,hea väljaõppe ja kogemustega; neil oli parim relvastus,samuti täiendasid nad vägesid pidevalt,lisaks pidid eestlased võitlema taani ja rootsiga,vallutajate taga seisis,rooma-katoliku kirik;eestlaste ühistegevus ja sõjaväekorraldus oli nõrk, eestlastel polnud ühtne riik väljakujunend+koostöö puudumine naaberrahvastega.

Ajalugu

12

doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f

Ajalugu

3

doc

Kordamisküsimused: Muinasaeg Eestis

Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Muinasaeg? Millal, kus? Ajajärk Eesti ajaloos esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. 8.saj ­ 1227.a, see oli ainult Eestis 2. Kuidas jagunevad muistised? Kinnismuistis (ei ole võimalik liigutada) Irdmuistis (liigutatavad) 3. Kuidas uuritakse muinasaega? Teostatakse muististel arheoloogilisi kaevamisi (arheoloogid) Määratakse, millistele loomaliikidele kuuluvad kaevamisel leitud luud (zooloogid) Selgitatakse välja, millistelt taimedeltvõi puudelt pärinevad saadud seemned (botaanikud) Uuritakse inimese kujunemist ja kuulumist (antropoloogid)

Ajalugu

3

doc

MUINASAEG

1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta ­ 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed ­ 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde ­ hakkas ristiusku levitama ­ 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida ­ sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold ­ liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe ­ 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop ­ Albert ­ vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna ­ vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale ­ Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" ­ elukutselised sõjamehed ­ M�

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)