Mittemetallid, halogeniidid, halogeenid (2)

MITTEMETALLID

• ÜLDISELOOMUSTUS
  
  • MM võtavad enda alla umbes ¼ perioodilisustabelist.
    
  • MM on gaasilised ja tahked ained, v.a. broom , mis on tavatingimustel vedel.
    
  • Mõned tahked MM on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga , üsna pehmed ja kergesti peenestatavad (väävel)
    
  • Mõned MM on väga kõrge sulamistemperatuuriga ja kõvad, kuid haprad (süsiniku allotroop teemant ).
    
  • MM on väga erinevad värvused, paljud gaasilised on värvusetud.
    
  • Praktiliselt ei juhi elektrit.(erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht )
    
  • Hoiavad aatomeid suhteliselt tugevasti kinni. Aatomite vahel kovalentne side.
    

• VESINIK H2
  
  • Perioodilisustabeli esimene element.
    
  • Kui vesiniku aatom loovutab elektroni, tekib ioon H+, millel puudub elektronkate täielikult.
    
  • Isotoobid (sama keemilise elemendi aatomid , millel on erinev aatommass ) on:
    
    • Tavaline vesinik e prootium , aatomituumaks on 1 prooton .
      
    • Raske vesinik e deuteerium, 1 prooton + 1 neutron, sisaldub vähesel määral ka vees (H2O), kasutatakse vesinikupommides.
      
    • Üliraske vesinik e triitium , 1 prooton + 2 neutronit
      
  • Universumis on vesinik kõige levinuim keemiline element, Päikese massist moodustab ta suurema osa.
    
  • Atomaarne vesinik e monovesinik on ebapüsiv, tugev redutseerija.
    
  • Puhas vesinik põleb õhus sinaka leegiga, paukgaas on plahvatusohtlik.
    
  • Puhas vesinik saadakse vee elektrolüüsi teel.
    
  • Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallurgias, keemiatööstuses.
    

• HAPNIK O2
  
  • Kalkogeenid – VIA rühma elemendid.
    
  • On levinuim element maakoores, moodustades ligi poole selle massist. Lihtainena Maa atmosfääris, tekkinud fotosünteesi tulemusena.
    
  • Põhiline oksüdeerijameid ümbritsevas keskkonnas, elusorganismides toimub tänu temale põlemine.
    
  • Allotroobid (elemendi esinemine mitme omavahel koostiselt või struktuurilt erineva lihtainena) on:
    
    • Trihapnik e osoon O3 –terava lõhnaga sinakas mürgine gaas , ebapüsiv, kasutatakse vee puhastamisel, Maad ümbritsev hõre osoonikiht kaitseb lühilainelise UV-kiirguse eest.
      
    • Dihapnik e molekulaarne hapnik O2- aatomid seotud kaksiksidemega.
      
    • Monohapnik e atomaarne hapnik O- väga ebapüsiv
      
  • Hapnikku saadakse laboratoorselt hapnikurikaste ainete kuumutamisel, vee elektrolüüsil, vedela õhu destillatsioonil.
    
  • Puhast hapnikku kasutatakse terasesulatuses, keevitusel , keemiatööstuses, põlemisel, (meditsiinis)
    

• VESI H2O
  
  • Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat.
    
  • Keemiliselt küllalt püsiv ühend, väga nõrk elektrolüüt, on nii happeliste kui ka aluseliste omadustega.
    
  • Jää on kergem kui vesi, kuna jääs on molekulid omavahel seotud hõredaks kristalliliseks struktuuriks.
    
• VESINIKPEROKSIID H2O2
  
  • Ebapüsiv, tugev oksüdeerija, kasut.pleegitamisel, söövitav toime.
    

• HALOGEENID
  
  • Halogeenid on fluor , kloor , broomja jood .(VIIA rühma elemendid alates fluorist.). MÜRGISED!
    
  • Aktiivseimad MM, ei leidu lihtainetena, vaid sooladena,valdavalt iooniline side, lahustuvad vees vähe,
    
  • Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest,
    
  • FLUOR F2 - Kõige aktiivsem MM, nimetatud “kõigesööjaks”, helekollane gaas, reag. veega,
    
  • BROOM Br2 - Punakaspruun kergesti lenduv vedelik, broomivesi on kollaka värvusega, katseid tuleb teha tõmbekapis.
    
  • JOOD I2 - Hallikasmust, metalse läikega kristalne aine, joodivesi on kollaka värvusega, jooditinktuuri kasutatakse meditsiinis
    

• KLOOR Cl2 - Tugev oksüdeerija, kloori saadakse kloriidide (NaCl) elektrolüüsi teel.