õhu ruumalast. Suurem osa selliste gaaside molekulidel neeldunud kiirgusenergiast kiiratakse tagasi maapinna suunas ja see käib mitu ringi alla ja üles kuni lõpuks minema pääseb. Selle tõttu ongi ilm palju soojem kui see oleks kiirgusliku tasakaalu olukorras. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C (praegu võibolla juba 0.5 kraadi võrra rohkemgi). Kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see aga vaid - 18o C, ehk tervelt 33 kraadi võrra vähem. Kuigi globaalne keskmine temperatuur ei iseloomusta iga üksiku maakoha olukorda oleks kasvuhoone efekti puududes kindlasti igal pool palju külmem kui praegu. Kasvuhooneefekt on maa minevikus olnud tavaliselt suurem kui praegu. Kindlalt väiksem on ta olnud vaid 5 viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Käesoleval ajal kardetakse
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5
Kristjan Velbri http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Kasvuhooneefekt_ja_kasvuhoonegaasid.aid-3609 H2O veeaur Veeaur iseenesest on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%, ebatäpus tuleneb veeauru ja süsinikdioksiidi infrapunakiirguse neeldumisspektrite kattumisest teatud ulatuses.[1] Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru kontsentratsioon atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru. CO2 süsinikdioksiid Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda põhjusega - selle soojendav efekt, arvestades viimase kontsentratsiooni atmosfääris, on atmosfääri püsikomponentidest suurim (mitte arvestades veeauru). Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud tööstusrevolutsiooni algusest 200 aasta jooksul 280 ppm-ilt praeguse 380
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt · Miks on päikesepaistelise ilmaga kasvuhoones oluliselt soojem kui väljas? · Miks ehitatakse maja lõunapoolsesse külge sageli klaasveranda? Kiirgusbilanss 31% peegeldub 69% lahkub tagasi soojuskiirgusena 27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Kasvuhoonegaasid 100% osoon CO2 NOx CH4
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna
Globaalne soojenemine ja selle tagajärjed Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilsete kütuste põletamisest, globaalsest metsatustumisest ja põllumajandusest ning karjandusest. Inimtegevuse tõttu suureneb veeauru,süsinikdioksiidi ,metaani,lämmastikoksiidi,osooni ja freoonide (CFCs) hulk atmosfääris, mis põhjustabki globaalse soojenemise. Kõige enam suureneb inimtegevuse tagajärjel süsihappegaasi hulk. Seda eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%), tekib metsade mahavõtmisel (11%) ja eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
kontsentratsioon. Päikese aktiivsus Päikese aktiivsuse langusega kaasneb kliima jahenemine. Maunderi miinimumi (1645-1715) vältel ilmus Päikese pinnale kokku 50 plekki hariliku 40 000-50 000 asemel. Pikad tsüklid, eriti mitu järjestikust ,,jahutavad" samuti kliimat. Daltoni miinimumi (1790-1820) ajal tsüklid 12 ja 14 aastat. Päikese aktiivsus Seos päikesetsükli pikkuse ja põhjapoolkera maismaa temperatuuri vahel (Labitzke, 1987). W-arvude 11-aastase perioodiga libisev keskmine ja globaalne keskmine merepinna temperatuuri anomaalia (ühikuks 1951-1980 aasta keskmisest kõrvalekalle 0,01 K) (Christiansen jt., 2007). Ookeani roll Vee tihedus suureneb soolsuse kasvades ja temperatuuri alanedes. Ookeani konveieri käivitabki ja hoiab töös vee tiheduse muutumine. Ekvaatori piirkonnast põhjapoole liikuv soe vesi aurustub ja annab ära soojust. Aurustumise tagajärjel suureneb vee soolsus. Soolanev ja jahenev vesi muutub tihedamaks ja
Kui süsinikdioksiidi on liiga palju, ei suuda loodus seda enam omastada. Merevee temperatuuri tõustes süsinikdioksiidi lahustusvus vees halveneb. Praeguse heitkoguste kasvutempo juures ei suuda maailmameri enam endiste efektiivsusega süsinikdioksiidi (mis on mõju poolest peamine kasvuhoonegaas) omastada, mistõttu viimase kontsentratsioon atmosfääris kasvab tulevikus veelgi kiiremini. Seetõttu on oodata ka temperatuuri kasvutempo kiirenemist. Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Peamised muutused on sellised: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, lüheneb või kaob lumekate, suureneb talviste tormide ja udude sagedus, seoses veetaseme tõusuga ujutatakse osa maismaa-alasid. Kliima soojenemine on suureks ohuks meie ühiskonnale ja loodusele. Me
Kõik kommentaarid